Isifundo sesine Ukujabula phambi kweNkosi: ITabanekeli lokukhonza

(Eksodusi 25, amaHeberu 10)

Copr. 2010, Bruce N. Cameron, J.D. Yonke imibhalo ivela ku-New International Version (NIV), copr. 1973, 1978, 1984 i-International Bible Society, ngaphandle umakuchaziwe. Imibhalo esuka ku-NIV isetshenziswe ngevumo ye- Zondervan Bible Publishers. Impendulo ezikhethiweyo zitholakala kuzigobholozi (). Uma usamukela lesi-Isifindo nge-email, kodwa sibesisilahleka ungasithola kule ikheli ye-web: http://www.GoBible.org. Thandazela ukuba uMoya Oyingcwele uvule ukuzwisisa kwakho ungakaqali ukufunda.

Isigeniso: Ngathi ngisesesikolo, ngacitha isikhathi ngisebenzila inkampani encane yokwakha. Kwakungayisiwo musebenzi omuhle. Umsebenzi lo wawulengozi ngoba abanikazi babengelaqiniso ngemithetho yemvelo efana lokudonselwa phansi kwezinto. Omunye wabanikazi wasika ibhodi lapho ayehlezi khona wawela phansi amafithi ayisitshiyagalo mbili lapho okwakuhamba khona abantu. Abanikazi babengazwisisi ingozi eyayimelane lalabo abaqatshiweyo ngoba bengazwisisi ukuvikeleka kwabo. Omunye wabanikazi wayesithi angadweba phansi emhlabathini inot afisa yakhiwe abesesithi unginikezile konke okudingakalayo ukuthi ngiyakhe. UNkulunkulu usidwebele umfanekiso ngosidiso. Lomfanekiso kawufani lomfanekiso odwetshwe ngulo owayengithungamela, umphelele. Kaiskhangeleni eBhayibhelini sibone umfanekiso uNkulunkulu awudwebileyo ngosindiso!

I. Umfanekiso wezulu- Unkulunkulu lathi

A. Funda ku Eksodusi 25:8-9 laku AmaHeberu 8:5. Sibona ukuthi uNkulunkulu wathi kuMosi akamenzele ithabanekeli “ngomfanekiso” uNkulunkulu amtshengisa wona. Nanzelela ukuthi amaHeberu akucaza “njengomfanekiso wokusezulwini.” Kusitshelani lokhu ngetabanekeli elalisemhlabeni? (Umfanekiso wakho ungawuqathanisa njani lawe? Ngumfanekiso kodwa usisiz ukuthi sizwisise okweqiniso ukuthi kunjani.)
1. UNkulunkulu uthi isizatho sakhe sokutshela uMosi ukuthi ache itempeli yisiphi? (UNkulunkulu waye fisa “ukuhlala” labantu bakhe.)

B. Funda ku Sambulo 21:2-4. Icebo likaNkulunkulu ngabalandeli bakhe lingabe liyini? (Ukuthi uzahlala labo! Izulu lizakuza emhlabeni uNkulunkulu uzakuhlala labo! Nanzelela ukuthi lesi yisifiso sikaNkulunkulu esidala.)
1. Uma umuntu engathi ufuna ukuphila lawe (njalo bayenelisa ukukhokha irenti) kukutshelani lokhu ngendlela abakukhangela ngayo? (UNkulunkulu uyakuthanda!)

II. Umfanekiso wezulu-Abantu abasizanayo

A. Funda ku Eksodusi 25:1-7. Indlu kaNkulunkulu emhlabeni kwakumele yakhiwe njani? (Ngezipho ezivela ebantwini bakhe.)

B. Funda ku Eksodusi 35:20-21. Abantu baqilibezelwa ekunikeni izinto zokwakhela uNkulunkulu? (Hatshi. “Wonke umuntu owayefisa lalo inhliziyo yakhe eyayimfuqa” weza lezipho.)
1. Ngabe wawunguNkulunkulu, njalo kwakuyinto emangalisayo lokuphakamiswa kulabo owakhetha ukuthi ube labo, ungaba lomqond onje ngokudinga imali yokwakha indlu yakho?
2. Loba, ngabe wawunguNkulunkulu, ubona ngani wawungenelisa ukukhuluma indlu emangalisayo ehamba yodwa ibekhona?
3. Kusifundisani lokhu ngendlela uNkulunkulu akhangela ngayo abantu? (Kutshengisa ukuthi uNkulunkulu ufisa ukuthi abambisane lathi ekwenzeni intando yakhe, kodwa uNkulunkulu akasi bambi ngamandla- loba elaso isizatho sokuthi thina sibe lenxenye laye.)

C. Funda kuEksodusi 35:22. Ucabangani ngalapho okuvelakhona igolide lokwakha indlu kaJehova ?
1. Uyakhumbula amaviki amabili adlulileyo sifunde ngethole legolide elenziwa ngu-Aroni? (Into efanayo-igolide lamacici.)
2. Cabanga ngemuva njalo ngalapho okuvela khona leligolide. Khumbula ukuthi laba abantu babeyiziqgili. Ababelakho kwakusuka kumaGibide (bona kuEksodusi 12:35-36). UNkulunkulu usitshelani ngenjongo yomnotho wethu? (Okokuqala, UNkulunkulu ngumnikazi wakho konke. AmaHeberu babelalo leligolide ngoba uNkulunkulu wayengenele enxenyeni yabo. UNkulunkulu wayengathi konke ngokwakhe, kodwa kazange. Wayekela abantu bazikhethela. Okwesibili igolide lalinga “hlambulukanga”loba “lingengelancekeza” kodwa umbuzo yikuthi abantu babezali sebenzisa njani. Sizalisebenzisa ukwakha isithixo, loba sizalisebenzisa ukuletha udumo kuNkulunkulu?)
3. Izipho lezi zitsho ukuthini ngokusekelwa komsebenzi kaNkulunkulu lamhlanje? (UNkulunkulu ufuna ukuthi amatalenta ethu lalokhu esilakho size lakho sikuzebenzise uku hambisa umsebenzi kaNkulunkulu. Zonke izipho zingasentshenziswa ukuphathisa ivangeli .)

D. Funda ku-Eksodusi 25:9 njalo.UNkulunkulu wacela uMosi ukuthi alandelise ngokungakanani?(UNkulunkulu uthi kwenze kufana kanye lomfanekiso.)
Ubona ngani uNkulunkulu ulendlela afisa ukudlelana layo lathi? (UNkulunkulu akasibambi ngamandla.UNkulunkulu usebenzisa amatalenta esilawo. Kodwa uNkulunkulu ulezimiso eziphezulu ngathi. Uma sikhangelele ukuhlanganela emsebenzini wakhe ukhangelele ukuthi silalele.)

III. Umfanekiso kaNkulunkulu- ukukhangela kwethabanekeli
A. Funda ku ama Heberu 10:1. Nanzelela njalo ukuthi kukhulunywa “ngomthuninzi.” Njengoba sifundile ukuthi uthabanekeli lasemhlabeni lingumfanekiso waleli elasezulwini, umthetho ungumthunzi walokhu okuhle okuzayo. Ubona ngani okuzayo kunjani- imithetho eminengi?
1. Lumbhalo uthi unjongo yomthetho ingabe iyini? (Ukusenza sibengcwele. Ngalesisizatho ngumthunzi nje.)

B. Funda kumaHeberu 10:2-7. Iqiniso lomtehtho lingabe liyini? Okokuqala kuyini? (Umnikelo kaJesu enxenyeni yethu. Injongo yomthetho yayiyikuthi siphelele, kodwa kwakungumthunzi nje. UJesu nguye owayengoqotho.)

C. Funda kumaHeberu 10:8-10. Uma uNkulunkulu wayenganjabulanga ngeminikelo, kungani itestamente elidala laliyidinga? (Khangela njalo kumaHeberu 10:3. Sitshelwa ukuthi iminikelo yayingeyethu ukuthi isikhumbuze ngesono sethu.)

D. Ubonangani singakhunjuzwa nezono zethu njani? (UJesu wasifela endaweni yethu. Kumele sikhunjuzwe ngalokhu ngesindlo senkosi. Bona 1 Kwabase Korinte 11:23-26.
1. Ikhona na indlela ongakhunjuzwa ngayo njalo njalo?
a. Ikhona na indlela umthetho ungaba yinxenye yalesi sikhumbuzo? (Funda kuMatewu 22:36-40. UJesu uthi sithande omakhelwane bethu “njengoba sizithanda thina.” Lokhu kugoqela ukunikala okuthile. Ungafunda kumaHeberu thina konke okulapha kumayelana lokunikela. Okuza emqondweni wami yikuthi uma sinikelela abanye okwenziwa nguJesu kuyeza enqondweni yami. Ngale indlea umthetho “ungumthuninzi” wesiqiniselo sika Jesu lobanzi bothando lwakhe.)
b. FUnda kwabase Roma 12:1. UPawule usifundisani ngalokhu kuzinikela okunje? (Kuyindlela yokukhonza-okweqiniso lokuqotho ukukhonza!)
2. Ngiphakathi kwekhefu lapho ngibhala lesisifundo. Ngithole inkonzo lapho engingavakatshela khona ngesikhathi sonke sekhefu ngesabatha. La amabandla mancane kakhulu kwezinye indawo lokhu kuyadangalisa. Kungani abalutshwane kangaka besisza? (Siza enkozweni ukuzi sinikele? Loba siza enkozweni ukuze abanye basinikeze ukudla?)
a. Singakhetha ukuba yinxenye yaleliqula lokusiza abanye ngokudla kwakomoya, kungasi siza lathi na?

E. Siqala ngokuthi “uNkulunkulu ubeke mufanekiso bani ethabanekeleni elisemhlabeni?” Impendulo yakho kulo umbuzo ithini? (UNkulunkulu ufisa ukuhlala lathi. UNkulunkulu akasibambi ngamandl. Kodwa ukuhlala loNkulunkulu kuyikuzinikela okukhulu. Umfanekiso wonke wethabanekeli leminikelo uveza ukuzinikela kwbanye. Ukukhonza kweqiniso yikunanzelela ukuthi uNkulunkulu unikeleni ngenxa yezono zethu.)

F. Mnagne, usuke wakhngela impilo yakho ukuthi umpilela ukuzinikela na loba ukuzikhukhumeza? Uzacela na uMoya Oyingcwele akusize uveze umthetho kaNkulunkulu ukuze aguqule inhliziyo yakho uveze umthetho lothando lukaJesu kuwe?

IV. Iviki ezayo: UJabulile wena Israyeli.

Isifundo sesithupha Ukucabanga kuhle

(Matewu 5, Luka 6, KwabaseKolose 3, KwabaseRoma 8)

Copr. 2010, Bruce N. Cameron, J.D. Yonke imibhalo ivela ku-New International Version (NIV), copr. 1973, 1978, 1984 i-International Bible Society, ngaphandle umakuchaziwe. Imibhalo esuka ku-NIV isetshenziswe ngevumo ye- Zondervan Bible Publishers. Impendulo ezikhethiweyo zitholakala kuzigobholozi (). Uma usamukela lesi-Isifindo nge-email, kodwa sibesisilahleka ungasithola kule ikheli ye-web: http://www.GoBible.org. Thandazela ukuba uMoya Oyingcwele uvule ukuzwisisa kwakho ungakaqali ukufunda.

Isigeniso: Usuke wezwa amaKrestu bakhuluma “ngokukholwa” le “misebenzi?” Kunjalo usuke wakuzwa. Uma ungaboni ukuthi lokhu kuyigoqela njani lindaba kukhangele ngelinye ilihlo: “ukulunga ngokukhangela.” Okweminyaka kuyavumelana. Konke kuyavumelana, singiqale ukukholwa ukuthi ngendlela esikhangela ngayo. Konke kusuka endleleni esikhangela ngayo. Isifundo sethu lamhlnje siphathelane “lokucabanga okuhle,” okuzwakala njengelinye ibala elikhuluma “ngokukhangela” Kasingeneni esifundweni sethu sizwe ukuthi singafundani ngalokhu!

I. Ukubulala

A. Funda kuMatewu 5:17-19. UJesu uyibona njani imithetho elitshumi ?

1. UJesu ukhuluma ngokuhlanganisekz bani okuzakwenzakala ngabalandeli bakhe lemithetho elitshumi? (UJesu uthi abalandeli bakhe kabasoze bavumelane ekugcinweni kwemithetho elitshumi. Usitshela ukuthi ezulwini, labo abafundisa lapha ukuthi ukuthi ukugcina imithetho kwakungalunganga, kabasonze bebehamba ngendlela yezulu. Bazabe behamba ngendlela engayisiyo.)

a. Kangabe kulungile ukuthi sikhangele manje hatshi ukungena ezulwini kuphela kodwa isimo sethu khonale? Kumele sibe khonale inaphakade yonke! (Uma ungathi “yebo,” kutsho ukuthi ukulungisisa ubudlelwano bethu lomthetho kubalulekile.)

B. Funda ku Matewu 5:21. Ukuzwe ngaphi lokhu? (FUnda ku-Eksodusi 20:13: “Kawusoze ubulale.”)

C. Funda ku Matewu 5:22. Kuyatholakala na lokhu emithethweni elitshumi? Njengoba uJesu enguNkulunkulu, kangisoze ngimalisa amandla okwenza imithetho emitsha. Kodwa uJesu waqala ngokuthi kumele sifundise abantu ukugcina imiyalo ekhona. Kazange esitshele ukuthi sense emitsha. Uwacasisa njani amazwi kaJesu nokucasuka lokubiza ngamagama abanye?

D. Funda ku Luka 6:43-45. Ubudlelwano phakathi kwesihlahla lesithelo lungabe luyini? Imvelo yesihlahla yiyo eyenza imvelo yesithelo.)
1. Kasisebenziseni lokhu emutshweni kaJesu ngokubulala. Ukubulala yisithelo loba yisihlahla?
a. Ukucasuka yisithelo loba yisihlahla?
b. Ukubiza ngamagama yisihlahla loba yisithelo?
c. Inhliziyo yisithelo loba yisihlahla? (UJesu kenzi imithetho emitsha. Uveza ukuthi izenzo ezimbi zisuka enhliziyweni embi(ukukhangela okubi). Ukubizana ngamagama lokucasuka kusuka enhliziyweni embi. Yikuvumbuluka kwendlela yokukhangela engacina esenza ukuthi umuntu abulale.)

E. Funda ku Genesise 4:1-5. Kungani uKayini wayengajabulanga. (UNkulunkulu kwakukhanya ngani ukhetha u-Abeli phezu kwakhe.)
1. Kungani uNkulunkulu waba lokukhetha omunye phezu komunye? (Okuvezwa lapha yikuthi u-Abeli walalela uNkulunkulu ngokuletha umnikelo wenyamazana.)
a. Isimo somnikelo sibalulekile na? Kakuyi ngmumo lokuthi umuntu uphiweni? U-Abele wayekhulisa inyamazana, uKayini wayengadi yezithelo. Ukungafanani kudinga ukuthi omunye lomunye anikele ngendlela ehambelana lesipho sakhe, kakunjalo na? (Kukhanya kakunjalo.)

F. Funda kuGenesise 4:6-8. Zama ukulandela ukuthi okwakhokhela ekubulaleni kungabe kuyini? (Ukulngalandeli imithetho kaNkulunkulu, ukucasuka, ukuwala ukukhuzwa, kucine ngokubulala.)
1. Uyakubona na ukuthi ukucasuka kuhambelana lokubulala?
2. Uma ube unikeza uKhayini ukuxwayisa ukuthi uvikele loluhlupho, unganikeza kuxwaya bani?
3. Khangela njalo uGenesie ukuvikela indlela yokuya ekubulaleni? (UNkulunkulu utshela uKayini ukuthi kumele “ananzelele” indlela yakhe yokukhangela elesono. Kulokhuthi uKayini enze lokhu akubona kufanele kumele ukuthi enze lokhu okulungileyo phambi kukaNkulunkulu.)

G. Kasilandeleni ukuthi singaba lokukhangela okulungileyo kanjani.

II. Indlela ezimbili

A. Funda kuZaga 14:22. Yisiphi isinxumo esibalulekileyo okumelesisilandele ukuthi sazi indlea yempilo yethu? ()Kulamabala amabili abalulekileyo “ukuhlela” lo “kujonga”. Aveza ukukhetha ukwenza okuhle lob okubi. Impi yesono enqondweni yakho eqala ngenqondo yakho-iloba, uhlela okuhle loba ujonga okubi empilweni yabanye.)

B. Funda ku KwabaseFiliphi 4:8. Lokhu yikuzi hlola. Uma ulesikhathi sokuthi umcabango wakho uhambe ngendlela ofisa ukuhamba ngayo, ucabanga ngani?
1. Ucabanga ngokubaleka lomyeni womyne yumuntu? Ucabanga ngokuthi kuwujabulanga okungakanani lapho uziqathania labanye? Uyacabanga ngokuthi ulomona kangakanani ngabanye? Ucabanga ngokuthi omunye umuntu ungamkhangelela phansi njani?
2. Uyahlela ukuthi ungaphathisa njani omunye umuntu? Uyahlela ukuthi ungaba yisibusiso njani komunye umuntu?
3. Loba, ucitha isikhathi sakho ucabanga ngokuthi ungazenza ubengcono njani loba ismilo sakho empilweni? (okweminyaka eminingi ngangihlala ngicabanga ngokuthi nginga guqula njani ibhasi ibeyidlu eyimoto ukuthi ngihlale kiyo lapho “sengingasasebenzi”. Ngizakuba lethuba lokuthi ngiyitshayele iMelika yonke ngifundisa lesi isifundo ngitshumayela. Kwakumnandi njalo ngangiphangisa ukualala ngiceba konke lokhu. Kungabangcono okungaanani ngabe ngcitha isikhathi ngehlela impilo yomunye umuntu ukuthi ingabangcono njani kulokuthi ngeze ibhasi ibengcono.)
4. Ukufunda kwakho, ukubukela isibonebone lokulalela iwayilesi kuhambelana njani lokufundwa kuvesi 8? (Kulamandla amakhulu kulokho esikucabngayo.)

C. Funda ku kwabaseKolose 3:1-2. Usuke wacabanga ngokuyekela umsebenzi? Ukhathazekile ngokuthi uzakuba lemali engakanani loba ukuthi uzaphila isikhathi esingakanani (okuyimibuza efanayo)? (Ngaphandle nxa usemcane kuwungeke ube usucabange ngalezi izinto.)
1. Uyawazi umutsho othi, “Ngiza lala/ngiphumule/ngengene ekhuphumuleni sengifile?” sicabanga ukuthi longumdlalo, Ngoba akekho akucabangayo kakuhle okwenzakalyo uma usufile. Oloba kwabasi kholose uthi? Kumele sicithe siikhathi esiningi sicabanga ngezulu, yatshi ukuphumula lapha.)

D. Funda kwabaseKolose 3:5 lakubaseKolose 3:12. Ukwenza njani lokhu?
1. Usuke wazama ukuthi imicabango yakho ezintweni ezinhle? Usukue wazama ukukhangela okuhle (okungamnandi) “ubulale” isibonebone esimnadi?Kusebenza njani lawe lokhu?
2. Usuke wacitha isikhathi ucabanga ngokuthi “ungaziqokisa” ngubumnene? Loba uzama ukuthi wenqabele ukuyangeka?

E. Kasikhangeleni. Sinanzelele ukuthi ukukhangela kuhle yisihluthulelo wokujabulisa uNkulunkulu. Sifundile njalo ukuthi ukukhangela okuhle oyazikhathela. Kumele sikhangelise imicabango yethu “ezintweni eziphezulu,” kulokuthi sijabulise njani “okusemhlabeni.” Kuzasisiza ukuthi sihambese phambli okuhle hatshi okubi.

III. Holy Spirit Power

A. Unless you are considerably more righteous than I am (which I hope is true) your television tastes tend towards the exciting and you never spend time figuring out how to be humiliated as opposed to avoiding being humiliated. (By the way, if you object to me equating being humble with being humiliated, your objection is sustained.) If you are like me, you know that focusing your mind on the good is no simple task. Let’s turn next to how we can do this. How do we place our thoughts on what is good rather than what is evil?

B. Read Romans 8:5-9. What does the Bible teach us is the key to right thinking? (First, we get back to this issue of having to make a choice – a choice between what our human nature desires and what the Holy Spirit desires for us. But, once we make the choice, the Bible says (three times!) our minds become “controlled” by the Holy Spirit.)
1. What is our fate if we fail to ask the Holy Spirit to control our thinking? (Paul, who is the champion of righteousness by faith alone, tells us that if we do not make the right decision about who controls our thoughts, we will suffer eternal death. We cannot have faith, we cannot please God, if our attitude is evil.)

C. Mngane ukusindiswa kuza ngomusa kuphela. Kodwa, ukukhetha ukwamukela musa yindlela yokukhangela. Uzakheath lamhlanje ukucela uMoya Oyingcwele ukuthi aze asithungamele athungameleimicabango, ukuze imicabango (lenkanuko)kuzajabulisa uNkulunkulu?

IV. Iviki ezayo: Ithemba phakathi kukudangala.

Isifundo sesihlanu Ukuzisola

(Genesise 3 & 4, 1 Johane 3)

Copr. 2010, Bruce N. Cameron, J.D. Yonke imibhalo ivela ku-New International Version (NIV), copr. 1973, 1978, 1984 i-International Bible Society, ngaphandle umakuchaziwe. Imibhalo esuka ku-NIV isetshenziswe ngevumo ye- Zondervan Bible Publishers. Impendulo ezikhethiweyo zitholakala kuzigobholozi (). Uma usamukela lesi-Isifindo nge-email, kodwa sibesisilahleka ungasithola kule ikheli ye-web: http://www.GoBible.org. Thandazela ukuba uMoya Oyingcwele uvule ukuzwisisa kwakho ungakaqali ukufunda.

Isigeniso: Omunye wabangane bami wacitha isikhathi eside eselatshwa inqondoukuze asuse kuye ukuzisola. Ngoba lumngane wami kwakungasekho ayekwenza kokwesiKrestu, lapho ngimubona ngangimtshela ukuthi “ukuzisola kuhle” ikakhulu uma kusiza ekutheni uNkulunkulu ukhulumisana lathi ngendlela esikhangela ngayo lokwenza kwethu. Umngane wacabanga ukuthi kungcono angisuse empilweni yakhe. Ubona njani ukuzisola kuhle loba kubi? USambulo 12 :10 ubiza usathane njengomangaleli wabazalwane. Ngangidlala inxenye kasathane? Uma umzwangendwa ukukhathaza, ungathi yinjongo kasathane ukuthiakulahlekise ithemba? Loba nguMoya oyingcwele okubizela ukuthi uphenduke? Kasingeneni eBhayibhelini sizwe ukuthi lithini ngokuzisola!

I. Ukuzisola njengomgane

A. Funda ku Genesise 3:5-7. Wayeqinisile na uSathane lapho athi khona ukudla isihlahla kuzasiza u-Adamu lo Eva bazi okubi?

B. Funda kuGenesise 3:*. Kungani u-Adamu lo-Eva bacatsha kuNkulunkulu? (Bezwa bezisola.)
1. Kasikhangeleni lokhu okomzuzwana. U-Eva wayefisa ukwazi ngokubi, wathi esefundile ngakho waqala ukuzisol wacatshela uNkulunkulu. Ukuzisola kwasizani kulo umumo: kwakule njongo enhle loba embi?
a. Ukuzisola kwakusakuba lempumela bani ngabe kwenzeka u-Eva engakadli isihlahla?

C. Funda ku Genesise 3:9-11. Uma ukuzisola kunguNkulunkulu oza kithi ngenxa yezono zethu, sinikezwe ithuba lokunanzelela kule indab ukuze sibone ukuthi usebenza njani. Wenzani uNkulunkulu lapho esiza ku-Adam ngesono sakhe? (Uveza isono sona ngokwaso.)

D. Funda ku Genesise 3:12. U-Adamu sephendukile na esonweni sakhe? (Usola uNkulunkulu lo-Eve!)

E. Funda kuGenesise 3:13. U-Eva usephendukile na esonweni sakhe?

F. Ukuzisola kulempumela enhle yiphi (Unkulunkulu esilanda ngezono zethu) egcwaliswayo? (Injongo yikuthi siphenduke njalo sivume izono zethu.)

II. Ukuzisola njengesitha

A. Funda kuGenesise 4:8. U-Adamu lo Eva besizwa ukuthi uKhayini ubulele u-Eva lokuthi uKhayini usecotshiwe ubona ngani bazisola?
1. Ngabe bezwa bezisola?
a. Ukuzisola kwakukuhle lob a kukubi kulo umumo? Ukuzisola kungenzakala ukuthi kube lempumela enhle?

B. Funda ku Sambulo 12:10. Ngubani umangaleli wabantu bakaNkulunkulu? (Ukufunda isahluko sonke kuveza ukuthi uSathane nguye umangaleli.)
1. Umangaleli ungaphi? (Ucotshelwe phansi kanye lezingilosi ezacotshwa kanye naye.)
2. Kutsho ukuthini lokhu ngokwenziwa nguSathane khona manje? (Ukuthi uSathane lezingilosi zakhe basemsebenzini wokusimangalela ngenxa yezono zethu.)

C. Funda kuZakhariya 3:1-2. Sibona nxenye bani ezidlalwa lapha nguNkulunkulu loSathane ekumangaleleni? (USathane uyamangalela uNkulunkulu uyavikela.)

D. Funda ku Kolose 1:21-22. Sifundile ukuthi ukuzisola kungasisiza ukuthi sizisole sisuke esonweni. Sifundile njalo ukuthi ukuzisola kungaba yinkemba kaSathane. KwabaseKholose sitshelwani ngodaba lwevangeli? (Ukuthi ukwamukela ukufa kukaJesu ngenxa yezono zethu kuyasikhulula hatshi “esonweni, kodwa ekusolweni.”)

III. Umzwangendwa lokuzisola

A. Funda ku1 Johane 3:19-20. Kutsho ukuthi ukuba lehliziyo yakho “isekuthuleni” loba inhliziyo yakho ikusola? (“ekuthuleni” kutsho ukuthi kakula kuzisola, “ikumangalela” kutsho ukuthi uzwa uyazisola.)
1. Sifundile ukuthi ukuxolelwa izono kuyasikhulula ekumangalelweni, kodwa uma unembeza wethu esasisola kutsh?
a. Unembeza wethu kabuswa nguMoya Oyingcwele na?
2. Ubona ngani uVesi 20 utshoni uma esithi “UNkulunkulu mkhlu kule nhliziyo zethu?” (Kustho ukuthi silonembeza ongadalekanga kahle-unembeza ongavezi intando kaNkulunkulu.)

B. Funda ku 1 John 3:21-24. Unembeza odalwe kahle simthola njani? (Ngamandla kaMoya Oyingcwele.)
1. Uma silonembeza obunjwe kahle, ukuzisola kulenjongo bani empilweni zethu? (Kuyasithungamela . Kumele sinanzelel lapho “inhliziyo zethu zisisola.”)

C. Funda ku 1 Johane 4:1-3. Sianzelela njani ukuthi umoya okhuluma lathi ngowamanga? (Umoya wamang kawuvumi ukuthi uJesu nguNkulunkulu owabangumuntu.)
1. Kulani lokwenza lokuzisola lokhu? (Khumbula ukuthi ivangeli lithi uJesu weza ukuzosikhulula esonweni lekunikwezeni icala!Uma usona ngumoya wamanga okunikeza icala.)

D. Funda ku 1 Timothi 4:1-2. Abantu laba balonembeza onjani? (Ongabumbekanga kuhle. Unembeza odalwe ngamadimoni lamanga.)
1. Okuza emcabangweni wakho kungabe kuyini uma ucabanga ngonembeza “otshisiweyo?” (Longunembeza olimileyo, ohlukuluziweyo.)

E. Funda ku 1 Timothi 4:3-5. Kungayiphi indlela onembeza laba abangasebezi ngayo? Bayiziphofu esonweni? (Hatshi! Laba bantu babiza izinto ezingasisono njengeso. Laba onembeza bathunganyelwa ngamadimoni ukuthi bathi okuhle kubi.)

F. Funda ku Mahubo 103:8-9. Ubona ngani uNkulunkulu wethu osithandayo usinika icala okwesikhathi esingakanani? (Size sivume isono sethu samukele umnikelo wakhe ngenxa yezono zethu.)
1. Ngubani osinikeza icala ngemva kwalohu? (Ngamadimoni)

G. Funda kumahubo 103:10-12 lakuMika 7:19. UNkulunkulu uzibeka ngaphi izono zethu ezindala? (khatshana kahulu!)
1. Funda kumaHeberu 8:12 laku MaHeberu 10:17. Singazi njani ukuthi kungumsebenzi womoya omubi ukusenza zizisole ngezono esizivumeleyo? (UNkulunkulu kazikhumbuli izono zethu!Kakungeke kube nguNkulunkulu osihlukumezayo.)
a. Uyamdumisa uNkulunkulu wakho olomusa kangaka?

IV. Ukuzisola okulungileyo

A. Funda ku Mahubo 32:1-4. Silemifanekiso emibili yesikhathi. Inkosi uDavida uzwa ebusisekile nini? (Lapho isono sakhe sithethelelwe njalo sembeswe.)
1. Kutsho ukuthini ukuba lezono “ezembesweyo?”
2. Inkosi uDavida izwa kubi nini ngezono zaykhe? (Funda izaga 28:13. Lapho uthule zwi ngesono, kutsho ukuthi ukungazivumi uzisola kuletha uhlupho.)

B. Funda kuMahubo 32:5. UDavida uhamba njani esuka endaweni lapho azwa khona ebusisiwe asiya lapho abusiswe khona? (Uvuma isono sakhe kuNkulunkulu unkulunkulu uyamthethelela.)

C. Funda ku Mahubo 32:6. Utshoni uDavida uma eloba esithi “uma ungatholakala?” UNkulunkulu kahlali ekhona? (UDavida uthi kumele sense masinya uma kusiza ekuvumeni isonweni.)

D. Okokuqala esikwenzayo ukuze sisuse unembeza oletshatha yikuvuma izono zethu. Funda kuMahubo 51:4. Elami iBhayibheli lilotshiwe ukuthi uDavida wakutsho lokhu ngemva kwesono sakhe loBathesheba.UDavida engloba njani ukuthi wonela “kuphela” uNkulunkulu?
1. UDavida wabulala uYuriya. Wavumelaa lomkhulu wakhe ukuthi abulale. Phezu kwalokhu wahlanganisa lokhu lamanga amakhulu. Kungabe kunjani ukuthi “UNkulunkulu kuphela” ngumugca onqondileyo? (Isono siphikisana loNkulunkulu. Isono sivunywa ngukuzisola phambikukaNkulunkulu- hatshi ebantwini.)
2. Kungani abantu abanengi besithi kumele sivume izono komunye komunye? (Funda kuManani 5:5-7. Akekho umuntu ongasixolela esonweni. Sivuma izono zethu kuNkulunkulu kuphela. Kodwa uNkulunkulu ufisa senze izinto zilunge lalo olimeleyo.)
a. Usuke wona wacabnga ukuthi umuntu omoneleyo ukuphathe kabi kakhulu? (Kuvume ngoba uNkulunkulu uvumela imbadalo engfika kokungamatshumi amabili ekhulwini!)

E. Funda ku Jakobe 5:13-16. Kasithi ukhulumile ngomuye umuntu yena engakwazi. Kumele umlande lumuntu uthi “ngiyaxolisa ngikhulme izinto ezingalunganga ngawe?” (Sivuma kwabanye ukuze “sisuse” isono. Uma umuntu engazi ukuthi ucabangeni ngabo, ukuvuma kuye kuzakwenza ukuthi ubuhlungu obundigwa ukuthi buvikelwe ngumthetho bubekhona. Kakukho okususwayo. Kodwa kumele uye kulo okuzwe ukhuluma lokhu okulungisise.)
1. Kungani uJakobe esithi kumele sivume omunye komunye? (Hatshi ukuthi sixolelwe. UJakobe usivezela ukuthi ibandla lisebenza njani lenhlupho? Uma silo “mngane wokucasisa” (hatshi lo ongziyo ngesono sakho kuye) ukuvua sino kususuza ukuthi sizenqabele.)

F. Mngane, unembeza obunjwekahle yispho sikaNkulunkulu ukusisiza sihlale singela sono. Uma wonile, dumisa unkulunkulu ukuthi kakusadingeki ukuthi uzisole ngesono esivunyiweyo! Uma ulesono ongasivumanga kungani, ungasivumi khona manje utshiye ngemuva umthwalo wokuzisola??

V. Iviki ezayo:Ukucabanga okuhle.

Isifundo sesitshiyagalo lunye: Impumela yokungathembakali

(2 kuSamuyeli 3 & 21)

Copr. 2010, Bruce N. Cameron, J.D. Yonke imibhalo ivela ku-New International Version (NIV), copr. 1973, 1978, 1984 i-International Bible Society, ngaphandle umakuchaziwe. Imibhalo esuka ku-NIV isetshenziswe ngevumo ye- Zondervan Bible Publishers. Impendulo ezikhethiweyo zitholakala kuzigobholozi (). Uma usamukela lesi-Isifindo nge-email, kodwa sibesisilahleka ungasithola kule ikheli ye-web: http://www.GoBible.org. Thandazela ukuba uMoya Oyingcwele uvule ukuzwisisa kwakho ungakaqali ukufunda.

Isigeniso: Ubukwazi na ukuthi impilo yakho ilamandla ezimpilweni zabanye? Ngiyakhumbula isigaba empilweni yami lapho engananzelela lokhu ngakhangelisisa ukuthi impumela yempilo yami injani. Impumela yempilo yami ibe ingayisikho engikufunayo, ngaqala ukwenza inguquko. Kwezinye izikhathi izinto ezincane zilamandla kwezinkulu. Kudala omunye iqatshiweyo wangbiza ebuza ngendawo yokuhlala elamakholwa.Ngimbuza ukubana kungani ecela lokhu wathi “wesaba uNkulunkulu.” Kwenza into enkulu kimi lokhu. Loba sengilibele ukuthi lumama wayesithini, kangilibali impumela enhle eyaphuma emazwini ache. Kasingeneni esifundweni sethu seBhayibheli sifunde ukuthi kwenzeka njani ukuthi umama, ulamandla amancane empilweni yakhe, wabalempumela enkulu!

I. Owasusa inkosi ekubuseni

A. Funda kuSamuyeli 3:1. Uyakhumbula iviki ephelileyo ukuthi phakathi kwale impi u-Abina, omkhulu webutho likaSawuli, waya kuDavida inkosi ka Juda wamtshela ukuthi ufisa ukuguqula amacele?

1. Uyakhumbula ukuthi ngobani abakade belenxenye kule impi? (UJowabi ubengomkhulu kunkosi uDavida wamaJdua. UAbina ebengomkhulu kunkosi u-Iseboshethi waka Isirayeli. UIshabotheshi eyindodana kaSawuli.)

B. Funda ku 2 Samuyeli 3:6-7. USawule usefile. Uma amacala anikezwa uAbina eliqiniso kungaba yindaba yomona?
1. Funda ku 2 Samuyeli 16:21-22, 1 AmaKhosi 2:21-22 laku 1 Amakhosi 1:1-3. Injongo yokulala lomuye wabomama benkosi uDavida kungabe kuyini? (Kutsho ukuthi usuthethe amandla enkosi.)
2. Khumbula ukuthi kut 2 Samuyeli 3:6 kuthiwa uAbina wayeqinisa indawo yakhe endlini kaSawuli.” Ubona ngani iNkosi u-Ishebotheshi ubona ngani uAbina ufisa ukuthath isikhundla sakhe? (Kuzwakala ngani kunnjalo.)

C. Funda ku 2 Samuyel 3:8. Ubona ngani icala elinkezwa u-Abona liqotho na? (UAbina kajabulanga. Uhi iNkosi u-Ishaboshethi umbona njengenja. Uthi wethembakele kudlu kaSawulinjalo unikezwa icala angenalo.)

D. Funda ku 2 Samuyeli 3:9-11. U-Abina uthi ufisa ukwenzani ngokuthukwa lokhu? (Njengoba bengamthembi uthi uzakuya kunkosi uDavida aguqule u-Isirayeli wonke aye kuDavida.)
1. Uma u-Abina ebefuna umbuso ka-Ishaboshethi ubezakwenza njengalokhu? (Kasazi ukuthi uRizipha ngenxa yobuhle bakhe wathathwa ngu-Abina. Kodwa kakulanqondo ukthi emthathe ngenxa yokulwela amanla kwa-Israyeli. Uma injongo ibe ingamandla, u-Abona wayezaku tsho kuphela ukuthi useyinkosi kwa Isirayeli.)

E. URizaphi useguqulile ukuquba kwembali na? (Eceleni.)

II. Ukwahlulela okuqotho?

A. Funda ku s Samuyeli 21:1. Yenzani inkosi uDavida lapho inhlangan lomumo onzima? (Isizwe sasile dlala okweminyaka emithathu ilandelana uDavida uyakuNkulunkulu.)
1. UNkulunkulu unikeza zizatho bani mayelana lezulu? (INkosi uSawule yabulala amaGibiyoniyithi.)

B. Funda ku 2 Samuyeli 21:2. Kuyini, Kanye, okwakuluhlupho phakathi kukaSawule lamaGibeoniyithi? (Loba u-Israyeli wayezinikele ukuthi engababulali amaGibiyonayithi usawule wazama ukuba susa bonke emhlabeni.)
1. Kungani kumele kumkhathaze uNkulunkulu aze alethe idlala? (UNkulunkulu akasithandi kuphela, kodwa ungumahluleli wethu. Ukuba ngumahlulele kuveza uthando.)

C. Funda ku 2 Samuyeli 21:3. Cabanga lokhu okomuzuzwana. Kwakumele abuze ubani uDavida, uma ekhona, ngokuthi enzeni?(Uma uDavida wayengabuza uNkulunkulu ngkuthi uhlu[pho luvela ngaphi wayengambuza njalo ngokuthikumele enzeni.)

D. Funda ku 2 Samuyeli 21:4. AmaGibiyoniyithi bathi kabalawo amandla wokujezisa. Banikeza kuphi njenge zinye zezijeziso? (Imali loba ukubulala abantu abathile.)
1. Nanzelela ukuthi uDavida uyababuza njalo amaGibiyoniyithi ngokuthi kumele kube lokujezisa kuphi. Siyazi ukuthi ulembali yokungaqini emdenini wakhe uDavida uma sikhangela u-Amunoni lo Abuselomi. Uswela amandla na uDavida? Loba wahlulela kahle ngokubuza ukuthi labo aboniweyo bafunani njengenhlawulo?

E. Funda ku 2 Samuyeli 21:5-6. USawule sefile. Ukubona njani okukhethwa nguPawule kule indaba?
1. Kuveza ukulunga kuka Nkulunkulu na lokhu? Loba uDavida uswela amandla uzinikela ekwenzeni okungalunganga ngamaGibiyoniyithi ngoba ufisaindlala iphele?
2. Khumbula ukuthi konke lokhu kuqale ngoba uNkulunkulu ufisa ukulunga lothando lwakhe lubonakale. Kakumelanga uNkulunkulu ebuzwe ukuthi kwenziweni?
3. Kasifundeni kuManani 35:30-33 ukuze sazi imithetho kaNkulunkulu ngokubulala lokujeziselwa ukubulala. Kuyiphi imigca esekela okutshiwo ngamaGibiyoniyithi lokuvunyalwane ngakho loDavida? (Ukubulala abantu abangela cala kuka Sawule sekungcolise umhlaba.Ukucithwa kwegazi lombulali yikho kodwa okungaletha ukuthula lokuncengela umhlaba.)
a. Ukuthi uSawule usefile thina sikuthini? Kwenza lindaba iswele umsebenzi?

F. Funda ku 2 Samuyeli 21:7-9. Indodana kaSawule eyodwa esaphila kayibulalwa, kodwa amadodana ache loRizipha aybulawa Kanye lezizukulwana zikaSawule ezinhlanu. Kuhambelana lomthetho kaNkulunkulu na lokhu?
1. Uma kuyikwahlulelwa okulungileyo kungani omunye wezizukulwane zikaSawule singabulawa? (Kuveza ukuthi uDavida ubona ngani engaguqula iloba yiwuphi umthetho ngenxa yesivumelwano alaso loJonathani. UDavida kalandeli umthetho,wenza lokho yena, inkosi akubona kungumthetho.)

G. Okudingwa yinxoxo yethu yikuthi sazi imithetho uNkulunkulu ayibekayo ukuze isetshenziswe emumweni onjengalowu. Kasikhangeleni eminye yayo:
1. Funda ku Eksodusi 34:6-7. Kungavumela amadodana kaRizaphi afe ngenxa yalo umthetho? (Yebo!)
2. Funda kuDeteronomi 24:16. Kumele indodana kaRizaphi ife ngalo umthetho na? (Hatshi!)
a. Kasekwenze ube ngumahluleli. Ungayicasisa njani limithetho ekhanya iphikisana? (Ungakhangela umumo wemithetho ekuDeteronomi, yimithetho ekhangele ukwenza kwabantu. Kwelinye icele ku Eksodusi 34 kakusimthetho. Kuti uma uNkulunkulu ejezisa isono, kufinyelela lasezizukulwaneni zesoni.)
(1) Kuyakusiza ukuthi ulungisise loluhlupho ngabe ube uyinkosi uDavida umele wenze ukuwahlulela?

H. INkosi uDavida yayingela ncwadi ka-Ezekiyeli ngesikhathi sakhe. Thina silalo. U-Ezekiyeli 18 uyacasisa kabanzi ngokubeka isijeziso ezizukulwaneni. Umzekeliso onikezwayo ngowendoda elungileyo elendodana engalunganga, yena abesesiba lendodana elungileyo (isizukulwane solungileyo). Umbuzo obuzwayo yikuthi isizukulwane kumele sijeziselwe isono sikayise na Funda ku Ezekiyeli 18:17-20. Kumela amadodana ka Rizaphi afe ngalo umthetho na? (Hatshi!)

I. Kasiyeni phansi embalini yamakhosi akwa-Isirayeli. Funda ku 2 Amakhosi 14:5-6 ukuze ubone ukuthi inkosi u-Amaziya waphtha njani umumo ofanayo. (Waye ngavuma ukuthi amadodana kaRizaphi afe na? (Hatshi)

J. Ubona ngani inkosi uDavida, ekwenzeni isifiso samaGibiyonayithi wayesenza intando kaNkulunkulu? (Kangiboni kunjalo. Ngikholwa ukuthi ukuswela amandla kukaDavida ekwenzeni isiqumo, lokuzimisela kwakhe ukulalela amaGibiyoniyithi hatshi uNkulunkulu, kwenza kwangabi lokwahlulela okuhle.)

K. Kulabo abangavumiyo, abacabanga ukuthi uNkulunkulu wayezavumelana lokujezisa lokhu, funda kuJeremiya 31:27-30. Kutsho ukuthi icebo likaNkulunkulu elipheleleyo ? (Abantu bafela izono zabo, hatshi ezomunye umuntu.)

L. Ngokwempilo yansukuzonke, uyakuthola ukuthi wena (loba abanye) bayajeziswa ngezono zabazali? (yebo.Siyabusiswa loba siya donselwa emuva ngempilo ephilwe ngabazali bethu! Ngangilabazali ababeyisibusiso kimi. Uma ungumzali, nanzelela impumela yakho!)
1. Funda ku Jeremiya 31:31-32. Impendulo kaNkulunkulu kulolu uhlupho ithini? (UJeremiya ukhomba isikhathi “sesivumelwano esitsha.” Kungakhethelekile ukuthi umthetho kaJuda lo-Israyeli uthini, kungakhethelekile ukuthi impilo yona ihambanjani, UNkulunkulu usithembisa ukuthi uma kusiza ekusindisweni, empilweni enaphakade, lobuqotho bokwahlulela kuka Nkulunkulu okuphakade, wonke umuntu uyafa loba uyaphila kusiya ngokuthi uphile njani.)

III. Umzekeliso kamama

A. Kulusizi ukuthi uRizaphi ulahlekelwa ngamdodana ache amabili ngenxa yesono senkosi uSawule. Kasifundeni ku 2 Samuyeli 21:10. URizaphi uwathanda kangakani amadodana akhe?
1. Kungani engababeki? (kangeke. Khumbula ukuthi inkosi uDavida ku 2 Samuyeli 21:6 uthe bebulawe babekwe “egcekeni.”)
2. Cabanga ukuthi lokhu kwakunzima kangakanani kuye?

B. Funda ku 2 Samuyeli 21:11-14. URizaphi lumama odanileyo wathinta njani inkosi? (Ukhumbula ulamdu wakhe ngamathambo kaSawuli loJonathani. Ubanikeza ukubekwa okuhle. Umbhalo uveza ukuthi amadodana kaRizaphi lawo aphathwa kahle.)

C. AmaGibiyonithi bengakuthanda lokhu? (Uthando lomzekeliso kaRizpah luyedlula inhaluwulo okumele ilethwe kumdeni kaSawule lendlu yakhe.)

D. Mngane, kulo umhlaba sithola ukungalungi.Abanengi basola uNkulunkulu ngalokhu. Kodwa uJeremiya usitshela ukuthi uma kusiza ekwahluleleni okulungileyo uNkulunkulu owasifelayo, uzakusibuza, uma kungenzenzo zethu ezingalunganga. Uzazimisela lamhlanje ukuthi ungabuzi uthando luka Nkulunkulu loba ubuqotho bokwahlulela kwakhe?

IV. Iviki ezayo: Umuntu kaNkulunkulu: ukulalela kakusikho kokuzikhethela.

Isifundo sesitshiya galo mbili: Ibutho lika Davida eliqinileyo kodwa lingelamandla

(2 Samuyeli 3, 13 & 18; 1 amaKhosi 2)

Copr. 2010, Bruce N. Cameron, J.D. Yonke imibhalo ivela ku-New International Version (NIV), copr. 1973, 1978, 1984 i-International Bible Society, ngaphandle umakuchaziwe. Imibhalo esuka ku-NIV isetshenziswe ngevumo ye- Zondervan Bible Publishers. Impendulo ezikhethiweyo zitholakala kuzigobholozi (). Uma usamukela lesi-Isifindo nge-email, kodwa sibesisilahleka ungasithola kule ikheli ye-web: http://www.GoBible.org. Thandazela ukuba uMoya Oyingcwele uvule ukuzwisisa kwakho ungakaqali ukufunda.

Isigeniso: Ulamandla loba uyabusa phezu kwabanye? Uma kunjalo, uNkulunkulu uyanaka ukuthi uwasebenzisa njani amandla akho phezu kwabanye. Amandla phezu kwabanye akhona phakathi komdeni, embangazweni loba emsebenzini. Abasibusayo loba abazali bethu loba abasiqatshileyo bengenza okukhulu ukuhlukuluza loba ukuphathisa izimpilo zethu. Kwabase Efesu 6:9 unkulunkulu uyabakhumbuza labo abalamandla ngokubusa kwabo. Uyabatshela ukuthi labo abalamndla kakumelanga behlukuluze laboa abangaphansi kwabo. Kungani? Nguba uNkulunkulu uphezu komuntu wonke, njalo ulungile. Isifundo sethu kule iviki sikhangela umbusi webutho/loba owezombangazwe olamandla amakhulu phezu kwabanye. Kasingeneni esifundweni sizwe ukuthi iBhayibheli lisifundisani ngamandla phezu kwabanye abantu!

I. Indaba yababusi ababili

A. Funda ku 2 Samuyeli 3:17-18. Abantu baka Nkulunkulu babe hlukaniswe baba yizizwe ezimbili U-Israyeli lo Juda. UDavida wayeyinkosi kwaJuda umkhulu webutho lakhe waye ngu Jowabi. U-Ishabathi wayeyinkosi kwa-Israyeli umkhulu webutho lakhe kwakungu Abina. U-Abina ukhetha ukwenzani? (Ukuguqula icele lakhe! Ukhetha ukumela uDavida.)

1. Unikeza sizatho bani ngokusokuguquka lokhu? (UDavida ubekwe ngabadala kwa-Israyeli langoNkulunkulu.)

B. Funda ku 2 Samuyeli 3:19-21. U-Abina ubaluleke kangakanani kulokhu kuvumelana? (UAbina nguye owenza isivumelwano. Kukhanya ulamandla kule Nkosi u_ishabothi.)

C. Funda ku 2 Samuyeli 3:22-25. Ungavumelana lokukhulunywa nguJowabi ukuthi kuliqiniso?
1. Ubona ngani okwakhuthaza okukhulunywa nguJowabi kungabe kuyini? (Ku 2 Samuyeli 2 sifunda ukuthi uAbina wabulala unewabo kaJowabi empini. UJowabi akamthandi u-Abina ngenxa yaleso isizatho. Kodwa ngibona nagni akwesaba kakhulu yikulahlekelwa yindawo yakhe njengomkhulu webutho.)

D. Funda ku 2 Samuyeli 3:26-27. Usuke wenza ngale indlela yokukhangela emsebenzini? (Ngokuqamba amanga uthola isikhundla, uthola isikhundla esiphezulu ngokugwaza ngemuva lowo oqintisana laye. Lapha ukugwaza kungaphambili njalo ngenkemba yeqiniso!)
1. Ubungathini ngabe ube unguDavida? (UJowabi uyangenela esivumelwaneni sokuhlangana kwale imibuso ibe ngaphansi kuka Davida. Lokhu kubulala kakukho eceleni likaDavida.)
2. UJowabi uthi uthi ulwisa ukubulawa kukamnewabo. Funda ku 2 Samuyeli 2:22-23. Yikubuyisela okulungileyo lokhu na? (Hatshi. uAbina wazama ukuthi engabulali umnewabo kaJowabi. Kulokuthi athikuAbina kasilwisana ngokulinganayo, uJowabi usebenzisa ubuqili ukuthi ambulale.)

E. Funda ku 2 Samuyeli 3:28-29. Ubona njani ukuphendula kwenkosi uDavida? (Kakulamandla, ukustho okuncane. UDavida uzwakala njengowaphandle ongelamandla kulo umumo. UDavida kumele eyame kakhulu kuJowabi.)
1. Funda ku 2 Samuyeli 3:38-39.Ngobani Who are the “sons of Zeruiah?” (2 Samuel 2:18 tells us that Joab was a son of Zeruiah. David admits that he, the King, is too weak to stand up to his own general!)
a. On whom does David depend for justice? (God.)

II. Ukubuyiselwa

A. Funda ku 2 Samuyeli 8:14-18. Ekunqobeni konke kwebutho, kubusiswe nguNkulunkulu, ikosi uDavida uyaqinisa amandla ache lendawo abusa kiyo. UJowabi uhlala engomkhulu webutho kuDavida. Ngesikhathi lesisokuphumelela uDavida ubalobudlelwano loBathisheba esifunde ngaso amaviki amabili edluleyo. Uzakhumbula ukuthi ujowabi usiza uDavida ukubulala uYuriya umka Bathisheba. Kunikeza mandlabani kuJowabi phezu kuka Davida?

B. Funda ku 2 Samuyeli 13:1-2 laku 2 Samuyeli 13:12-14. Lokhu kudlela udadewabo kucina ngo-Amnoni ilala loTama. Kumele yenzeni iNkosi uDavida ngalokhu? (Funda ku Deteronomi 22:28-29. U-Amnoni kumele ahlawule abesetshdalayo uTama)
1. Funda ku2 Samuyeli 13:15-17. UTama uyaqina na ngelungelo lakhe lokuthi atshadwe? (Yebo. UTama kazange avumelane lokubajwa iganyavu, wakhetha ukuthi amtshade. Kodwa, uma esebanjwe iganyavu ilelungelo lokuthi amtshde lo yinkosi elandelayo)

C. Funda ku 2 Samuyeli 13:21. INkosi uDavida yenzani ngalesisenzakalo esibi kangaka ebantwaneni bakhe? (Uyacasuka kodwa kakukho akwenzayo.)
1. Kungani? (UDavida unanzelela ukuthi selahlekelwe ngamandla akhe wempilo emsulwa.)

D. Funda ku 2 Samuyeli 13:28-29. Kungani u-Abuselomi ebulala u-Amnoni? (Funda ku 2 Samuyeli 13:32-34. U-Abuselomi ubeka okwakhe ukubuyisela. Abesibaleka esigodlweni.)
1. Ubona ngani u-Abuselomi wenza okulungileyo?

E. Funda ku 2 Samuyeli 13:38-14:3 INkosi uDavida ilangathelela indodakazi yakhe, u-Abuselomu UJowabi abesedinga owesifazana wase Tekoya ukuthi akhulume loDavida ngokuphenduka kuka Abuselomu.

F. Funda ku 2 Samuyeli 14:19-21. Kasisoze sikhulume ngokuthi wathini lo owesifazana ukuze inkosi ivume, kodwa uDavida uyakholwa ukuthi uJowab unemuva kwalo leli cebo lokuphenduka kuka Abuselomu. Kungani uJowabi esenza into enje? Kungani enakekela? (FUnda ku 2 Samuyeli 14:22. Kukhanya ngani uJowabi wenza lokhu ukuze athole ithuba loDavida.)

G. Kukhanya ukuphenduka kuka Abuselomi bekungasimcabango omuhle. Funda ku 2 Samuyeli 15:10-13. Kungani u-Abuselomu ehlamukela ubaba wakhe? (Mhlawumbe ubona ngani uDavida akana mandla ngenxa yeminyaka eminingi lokwehluleka kakhe ukuqoqa owakhe umdeni.)

H. Funda ku 2 Samuyeli 18:1-5. UDavida ukhetha ukuthi alwe. Kungani uDavida ifisa ukuthi u-Abuselomu angabulawa, othungamela abahlamukayo?

I. Funda ku 2 Samuyeli 18:9. Okusanganisa iNkosi kungabe kuyini entsha? (Kukhanya iNkosi isiyodwa wahlangana lamabutho kaDavida. Ngibonau-Abuselomu waphendula imbhongolo yakhe waqala ukuhamba masinya kakhulu –inhloko yakhe yasinamathela esihlahleni!)
1. Ube ungenza uma uhlangani lomthungamele wabahlamuki?

J. Funda ku 2 Samuyeli 18:10-13. Insizwa encane imbona njani uJowabi eqinisweni lekwethembakaleni? (Uma ebulale u-Abuselomi ngokucela kuka Jowabi, wakholwa ukuthi uJowabu waye engasoze avume. Insizwa encane le izahlangana lolaka luka Davida.)
1. Kuloku thandabuza na ukuthi uJowabu akazwisisi umyalo kaDavida wokuthi angathintwa iu -Abuselomu?

K. Funda ku 2 Samuyeli 18:14-17. Izenzo zika Jowabi uzicasisa njani? (Funda ku Samuyeli 17:25. UJowabi wayesazi ukuthi u-Abuselomu ubaluleke kangankanani emehlweni ka Davida kodwa u-Abuselomu wayekhethe u-Amasa phezu kuka Jowabi. Ngesikhathi sonke lapho uJowabi esebenzisa amandla akhe udinga udumo luka Jowabi.)

L. Funda ku 2 Samuyeli 19:11-13. INkosi uDavida isikhetheni ngamandla kaJpwabi njengomkhulu webutho? (UDavida uthi usekhathele ngobumina buka Jowabu. Uthembisa ukuthi a,andla ka Jowabu uzowanikeza ku –Amasa obengomkhulu ebuthweni lika -Abuselomu)

III. Ukuhlamuka njalo

A. Ukuhlamuka kuka- Abusolomi kuka ngathuli, omunye okuthiwa nguSheba laye wathi amandla phezu kuka Isirayeli ngawakhe. Funda ku 2 Samuyeli 20:2 laku 2 Samuyeli 20:4-5. Omkhulu omutsha webutho uAmasa wenza njani esikhundleni sakhe esitsha? (Wneza kancane emsebenzini wakhe omutsha.)

B. Funda ku 2 Samuyeli 20:6-7. Ukwenza kancane komkhulu webutho u-Amasa kulohlupho lwani? (Khumbula ukuthi uAbishaya ngumfowabo kaJowabi, kodwa kuJowabi okade (2 Samuyeli 18:1-2) engomkhulu webutho likaDavida. U-Abishayi ulungele ukuyaphambili uDavida uyamthuma ukuthi aye empini le Sheba.)

C. Funda ku 2 Samuyeli 20:8-10. Lapho uJowabi ebulala u-Abina owaye khanya engaphambanisa ukuquba kwakhe, wayelesizatho. Ule sizatho bani ngalokhu ukubulala? (Kasikho.)

D. UJowabi lomnewabo, u-Abishayi, bathath amabutho abekephansi ukulwa lo Sheba. Funda ku 2 Samuyeli 20:23. Kumele siqibeni? Ukuthi ukungasebenzisi kuhle amandla lomsebenzi esiwunikeziweyo yiyo indlela yokugcina amandla?

IV. Ukwahlulela okulungileyo

A. Funda ku 1 Amakhosi 2:1, 5-6. UDavida unikeza inkosi uSolomoni imiyalezo yokuba semubedeni wokufa.Kungani uDavida engazenge alungisise uJowabu yena? (UDavida uyehluleka (njalo) ukiuthi asebenzise awakhe amandla. Mhlawumbe ukwahlulela kuka Jowabu kwakuzakwenza inxenye kaDavida ekufeni kuka Yuriya yazakale.)

B. Sifunde iviki ephelileyo ukuthi u-Abiyatha umPristi, lapho esemdala, wavumelana loJowabi ukuthi benze u-Adonija abe yinkosi entsha uDavida esaphila. INkosi uDavida wangenela wathi uSolomoni yiyo inkosi Funda ku 1 amaKhosi 2:27-34. UJowabi ukutholile okumfaneleyo na?

C. Mngane, uwabona njani amandla olawo? Ukuthi wena uzenze ubangcono loba ukuthi usize banye babengcono? Uzavumela ukuthi ukungalungi kuqubekele phambili ngokungenzi lutho? Kungani ungazimiseli lamhlanje ukuthi amandla olawo assize abanye?

V. Iviki ezayo: Amandla okwethembakala.

Isifundo sesikhombisa U-Abiyatha umPristi

(1 Samuyeli 21-23, 1 AmaKhosi 1-2)

Copr. 2010, Bruce N. Cameron, J.D. Yonke imibhalo ivela ku-New International Version (NIV), copr. 1973, 1978, 1984 i-International Bible Society, ngaphandle umakuchaziwe. Imibhalo esuka ku-NIV isetshenziswe ngevumo ye- Zondervan Bible Publishers. Impendulo ezikhethiweyo zitholakala kuzigobholozi (). Uma usamukela lesi-Isifindo nge-email, kodwa sibesisilahleka ungasithola kule ikheli ye-web: http://www.GoBible.org. Thandazela ukuba uMoya Oyingcwele uvule ukuzwisisa kwakho ungakaqali ukufunda.

Isigeniso: Wenzani uma ulohlupho? Ukhetha njani ukuthi wenzeni uma ungela bufakazi obaneleyo? Uma udaba lusisnziwa lungazwisiseki ngalabo abakugombolozeleyo wenza njani? Impilo kayihlali isilungele. Incen=ku zikaNkulunkulu ziyiyahlangana lehlupho ezinje.Kule iviki isifundo sethu sikhangela abantu bakaNkulunkulu abambalwa abahlangana lohlupho olunje. Kasingeneni esifundweni sethu sibone ukuthi singenelisa njani ukusebenza lenhlupho zempilo!

I. Ukuvakatsha kukaDavida

A. Funda ku 1 Samuyeli 20:1 laku I Samuyeli 21:1. UDavida yindoda elwisayo ebalekayo ngoba inkosi uSawule ufisa ukumbulala. Kungani umPristi omkhulu esethu ka ebona indoda enye elwayo kulabaningu? (UDavida wayengasi ndoda elwayo kuphela kudwa wayethungamela ibutho labantu abayizinkulungwane. (1 Samuyeli 18:13.)U-Ayimeleki uyamazi uDavida njalo uyazi ukuthi kukhona okuphambanisekileyo.)

B. Funda ku 1 Samuyeli 21:2-3. UDavida uphendula umPristi omkhulu esithini? (UDavida uhamba ngohambo olufihlakeleyo!Uzahlanganela labantu bakha kodwa okwamanje ulambile.)
1. Kungani uDavida engathumela uDavida ehambweni lwensitha engela kudla okwaneleyo?

C. Kasiyeni phambili sifunde ku 1 Samuyeli 21:8-9. UDavida kasweli kudla kuphela kuloluhambo akilo, kala Zikhali!Uma ubungngumprisat omkhulu ubungathandabuza?
1. Khumbula ukuthi uDavida uzabonana lebtho lakhe masinye. Kabalazo na izikhali eziningi??

D. Funda ku 1 Samuyeli 21:4-6 lakuLevithikasi 24:8-9. Kulungile na ukuthi uDavida edle isinkwa esingcwele? (Funda kuMatewu 12:3-4. Hatshi lesi sasingesaba Pristi.)

E. Kasiyeni emuva kancane. Udaba lukaDavida luliqiniso na? (Hatshi kakukho lokukodwa okuqotho.)
1. Kulungile na uku qamba amanga kulo umumo?
2. Funda ku 1 Samuyeli 20:4-8. UDavida wayese simweni sokuqamba amanga empilweni yakhe ukuze ayivikele impilo yakhe?
a. Kuqondile na okukhulunyqwa ngakho embuzweni wokucina? Kwakudingakala na ukuthi uDavida akhulme amanga ukuthi agcine impilo yakhe?( Kawadingeki amanga kuloba yiwuphi umumo uDavida azithola ekiwo. Uma kukhona okuthize ngibona amanga ngawokusiza umPristi omkhulu loba uJonathani.)

F. Funda njalo ku 1 Samuyeli 21:9. Cabanga ukuthi unguDavida, uphethe inkemba kaGoliyathi. Okudlula enqondweni yakho kungabe kuyini? (Kwakukhona isikhathi lapho impilo yakhe yaye isengozini okweqiniso.)
1. Kungabe kwamfundisani uDavida empilweni yakhe ngokukhuluma amanga emumweni onzima? (Iviki ephelileyo uUriya ubeyisikhumbuzo kuDavida ngokuthi kutshoni ukwethembakala kuNkulunkulu lebuthweni lakhe. Kule iviki inkemba kaGolayathi iyisikhumbuzo ukuthi kutshoni ukwethemba uNkulunkulu ukunqoba umumo onzima ungethembanga ubucuku bakho.)

G. Kasibuyeleni kokwa khulnywa nguJesu ngokufunda ku Matewu 12:1-8. uJesu uyakuphakamisa na okwenziwa nguDavida? (UJesu kaqinisi amanga kodwa uqinisa ukudliwa kwesinkwa esingcwele.)
1. Uthini uJesu? Umthetho kaNkulunkulu kawumanga mpo? Eminye imumo idinga ukusebenza ngendlela etshiyeneyo? (Hatshi. UJesu udinga ukuthi sikhangele ngaphezu komthetho sizwisise ukuthi kungani ukhona. Inqubeko zethabanekeli leSabatha kusikhomba kuNkulunkulu owasidalayo njalo wasisindisa. UJesu waye nguNkulunkulu imithetho le eyayikhomba kuye. Kakumelanga sivumele ukuthi injongo ivalwe ngomthetho.)

H. Funda ku 1 Samuyeli 21:7. Manje silokunye okwenza indaba ijiye! Kulohlupho bani osolukhona? (Ukwenza kukaDavida okungalunganga kuzakwaziwa lokwenza komPristi kuzakwaziwa!)
1. Ubona ngani uDoyegi ukhuluma igama lakhe esithi nguDog (Inja)? Iviki ephelileyo bekunguHithayithi. Kule ngu-Edomayithi. Labo bonke laba abezizweni uDavida ukuthola kunzima ukuqamba amanga kungekho okubikayo!

II. Ukucasuka

A. Funda ku 1 Samuyeli 22:1-2. Abalandeli baka Davida ukubacaza njani? (Abelmuli labangayisibo! Ngaphandle kwabomdeni, kwakungekho abeyizakhamizi.)

B. Funda ku 1 Samuyeli 22:7-8. INkosi uSawule ulesiqiniselo?
1. Uqinisile uSawule ukuthi abantu baya kudavida bedinga icebo? Ukuthi uzanikeza labo abakweledayo incebo yabanye? (USamuyeli wayeseytshelile iNkosi uSawule ukuthi umbuso wakhe uzathathwa ngomuye. (1 Samuyeli 15) Usawule uyazi ukuthi lokhu yintando kaNkulunkulu, hatshi indaba yencebo.)

C. Funda ku 1 Samuyeli 22:9-10. U”Dogu” ligundwane na? (UDogu kazange abaleke aye kuNkosi uSawuli. Kulapho kuphela uSawuli esencenga abalandeli bakhe ukuthi bamtshele ngezitha zakhe yikho lapho uDogu atshela khona iNkosi ngendaba kaDavida lomPrista.)

D. Funda ku 1 Samuyeli 22:11. Wena lomdeni wakho wonke selibizelwe ukuthi lizobona iNkosi okuza emcabangweni wakho kungabe kuyini?
1. Ubungakhangela ukuthi undaba kaDavida engazwisisekiyo ukuthi ingabe iyisizatho?

E. Funda ku 1 Samuyeli 22:12-13. Ubungaphendula uthini ngabe ubungu Abimeleki?

F. FUnda ku 1 Samuyeli 22:14-15. Yimpendulo nhle le na? (Yebo. Injongo iyadingakala uma kukhona amacebo angalunganga. U-Ahimeleki uthe kalayo ngitsho lakancane injongo yokwenza okubi enkosini.)
1. Uyamsola na uDavida ngokubeka umPrista kulo umumo? Kumele ukuthi ngabe sikubonile kusiza lokhu? (Yebo. UDavida wayelezi zathpo ezimbili zokukhuluma amanga. Wakhuluma amanga ukuze umPrista enze into aye engasoze ayenze. Wakhuluma amanga ukuthi avikele umPrista.)
a. UDavida wayelomlandu na ukuthi amtshele uAhimeleki ngomumo wakhe ukuze uAhimeleki azwisise umumo abone ukuthi engenzani?(Yebo. Ngubani uDavida ukuthi acubungule ingozi omunye umuntu akiyo? Lokhu yikuziqakisa lokuqmba amanga.)

G. Funda ku 1 Samuyeli 22:16-17. Impendulo yalabo ababegcinile isitshelani? (Babona ngani umPristi wayecaze kahle udaba lwakhe. Babona ngani inkosi eyehlulekile ukuzithiba. Waye ngacabangi kahle. Babesazi abagcinayo ukuthi babe ngabantu bakaNkulukulu kwakumele benikezwe ithuba.)
1. USawuli ulesizatho siphi ukuthi atshele abantu ukuthi benze lokhu?
2. Uma kulokulwisana phakathi kuka Davida loSawuli ukthi abeyinkosi ngubani oseduze lokuba yinkosi? (UDavida wabeka abaPrista engozini ngokungabi qotho, kodwa uSawuli wenza isinqumo sokubabulala.)

H. Funda ku 1 Samuyeli 22:18-19. Kusitsehlani lokhu ngo Dogu? (Kazange ebahloniphe abaPristi bakaNkulunkulu. Nanzelela ukuthi uDogu ungu-ediyomithi.Laba babeyizizukulwane zika Esawu. Genesise 36:9. Mhlawumbe wabona ithuba lokuthi aphakanyiswe esuke ekubeni ngomkhulu wezimvu abe ngomkhulu walabo abagcina iNkosi.)
1. Ukwenza kukaDogu kwakusuka na ekuthi nguye owaphendula inkosi lapho ibuza? (Funda kuDeteronomi 17:6-7. USawuli kalandela lokhu kulayezwa ngoba kulobufakazi bomuntu oyedwa. Kodwa, umcabango wokuthi umfakazi kumele ama ngenmva kubufakazi bakhe kwakuyiso isizatho uDogu wenza lobububi.)

III. UAbiyatha owasilayo

A. Funda ku 1 Samuyeli 22:20. Uyedwa umPristi owaslayo. Yiyo indlela owaye ungabaleka ngayo ngabe wawu ngu Abiyatha??

B. Funda ku 1 Samuyeli 22:21-22. Ngabe uDavida waye kwazi lokhu, kungani engazange amtshele umPristi loba enze okunye ukuze amvikele?
1. Kungabe kuqondile ukuthi akutshiye loNkulunkulu lokhu? (Amanga kaDavida enze konke lokhu kwenzakala. UDavida kazange ayeke uNkulunkulu angeneli lapho esiya kuba Pristi. Kukhanya kuyikuzikhukhumeza ukuthi uwone , usuke uhambe wenze ingani ubungelawo umlandu. Bona bengamthemba uNkulunkulu kodwa wena kawudingi ukumthemba.)

C. Funda ku 1 Samuyeli 22:33. Ubungamthemba uDavida ngemuva kokwenzakeleyo? (Bengingeke ngimthembe uDavida ngabe ijongo zakhe bezingahambelani lezami. Kodwa uDavida uyamcazela u-Abiyatha ukuthi ijongo zabo ziyafana. Kukhanya laye u-Abiyatha uyavuma.)

D. UAbiyatha wahlala loDavida wabangumPrista lapho uDavida esabaleka lalapho esiyiNokosi. Ngokuhamba kwesikhathi, uDavida loAbiyatha baba ngabantu abadala. Ekukhuleni kwakhe uAbiyatha wahlanga lohlupho olukhulu. Funda ku 1 amaKhosi 1:5-7. INkosi uDavida yayisikhulile kodwa waye saphila. Wawungenzani uma ungu-Abiyatha?
1. Ngabe u-Abiyatha wakhuluma leNkosi uDavide?
a. Kungani engeke aye kuDavida? (Leli kwakulithuba lakhe ukuthi assize ekwenzeini iNkosi!)

E. INkosi uDavida wangenela uSolomoni waba yiNkosi kulokuthi u-Adonija abeyiyo. Kodwa u-Adonija wenza isicelo ukuthi iNkosi uSolomoni asizwisisa ukuthi libanga lokuhlamuka emandleni ache. Funda ku 1 amaKhosi 2:22. INkosi uSolomoni yamkhangela njani u-Abiyatha? (Njenga lowo owayelokhe engumhlamuki.)

F. Funda ku 1 amaKhosi 2:25-27. Qathanisa iNkosi uSolomoni leNkosi uSawuli edabeni olufanayo ngendaba yabaPristi lokuhlamuka? (USolomoni kenzi engathi uyahlanya. Kulesi isikhathi, umPristi u-abiyatha waye eyinmxenye yalabo abahlamukayo.)

G. Mngane, isifundo sethu siveza ukuthi izinto ezinganhle ziyenzakala encekwini zikaNkulunkulu. Izono zokungathembakali, inzondona lazo iloba singobani. Okusilungeleyo, ukulwa singahlangana lakho. Okusilungeleyo yikuthi silandele intando ka Nkulunkulu simethembe. Ukulwisa umlilo ngomlilo kayisiyo indlela yokusebenza ngayo. Uzazimisela lamhlanje ukuthi, uthembe uNkulunkulu hatshi ukuthi uzethembe?

IV. Iviki ezayo: UJohabu: Indoda kaDavida eqinileyo eng

Isifundo sesibili UKalebu: Ukuphila ngokulindela

(Amanani 13 & 14, Joshuwa 14, Bahluleli 1)

Copr. 2010, Bruce N. Cameron, J.D. Yonke imibhalo ivela ku-New International Version (NIV), copr. 1973, 1978, 1984 i-International Bible Society, ngaphandle umakuchaziwe. Imibhalo esuka ku-NIV isetshenziswe ngevumo ye- Zondervan Bible Publishers. Impendulo ezikhethiweyo zitholakala kuzigobholozi (). Uma usamukela lesi-Isifindo nge-email, kodwa sibesisilahleka ungasithola kule ikheli ye-web: http://www.GoBible.org. Thandazela ukuba uMoya Oyingcwele uvule ukuzwisisa kwakho ungakaqali ukufunda.

Isigeniso: AmaJuda asuka eGibide ebuqgilini baqala uhambo lokuya enkululweni lokubeni ngabanikazi bencebo eKenani, ilizwe lesithembiso. Uhambo lokuya eKenani lwathatha inyanga ezingamatshumi lanhlanu. Zibeke endweni yabo. Ukukhangela kwakho kungaba njani uma ubungomunye wabo? Ungaba lemibuzo yiphi ngalo umhlaba? Ungakhangelelani? Ungabonga ngalelithumba? Kasingeneni esifundweni sibone okwenza kala kuKalebu kabanye abahamba bonke!

I. Inhloli

A. Funda kuManani 13:17-20. UMosi uthumela inhloli ukuthi ziye EKenani. Ukuyaleza kukaMosi kuvezani ngokucabanga kuakMosi? (Ukhangelane lempi ezayo, lokubaluleka komvuzo ozayo.)

1. Kungani kumele kulethwe izithelo? (Ukuze abanye abantu babe lobufakazi ngokuvunda kwalo umhlaba.)
2. Funda kuDeteronomi 7:17-21 lo 8:7-9. Langamazwi akhulunywa nguMosi ebantwini bakaNkulunkulu enkangangala besedlula besiya ekenani. Kwngezeleleani lokhu ekucabangeni kwakho ngenhloli? (UNkulunkuli wayesemtshelile uMosi ukuthi kuzakwenzakala njani ukunqoba wamtshela njalo ngobuhle balo umhlaba. UMosi engabe eveza isifiso sokuba lesiqiniselo sesithembiso sika Nkulunkulu loba ukuswelakala kokukholwa.)

B. Funda ukuthi inhloli zithini uma ziphenduka kuManani 13:26-29. Leyi yinkulumo ejabulisayo loba engajabulisiyo?
1. uNkulunkulu wabaxwaya ngenkulumo embi na? (Yebo!)
2. Icebo lika Nkulunkulu ngezigwaqa lezi laliyini? (Funda njalo kuDeteronomi 7:20.)
a. Kungabe kuyini okubona uma uNkulunkulu esithi uzasebenzisa intethe ukususa iziqwaga?

II. Impendulo kudaba eziza labahloli

A. Funda kuManani 13:30. Kusitshelani ukuthi uKalebu kwakumele athulise abantu? (Ukuthi lendaba yabahloli yenza kwaba loku xubaxubana.)
1. Ukholo luka Kalebu ulubona njani?
a. Ukubonanjani ukwehluleka kukaKalebu ukukhuluma ngokunye okuthile?

B. Funda kuManani 13:31-33. Abahloli abanengi babezikhangela njani? (Babefana lentethe beziqathanisa leziqwaga zakulo umhlaba.)
1. Inthethe ingabe iyini? (yisinanakazana.)
a. Kungani abantu bengaziqathanisanga lesinye isinanakazana? Loba beqale ukucabanga ngendlela uNkulunkulu owayekhangelele ngayo ukulungisa uhlupho lolu?

C. Funda kuManani 14:1-4. Ngabe wawunguNkulunkulu, ungakukhangela njani konke lokhu? (Ngingaphonsela izandla zami phezulu ngdangele. Ngitsho loKaelbu ukhuluma ngokuthi thina “sizalithatha” ilizwe. Akekho okhuluma ngoNkulunkulu kukho konke lokhu.)
1. IGibide yayiqinile na kulo Israyeli? (Yebo! Kakukho okwasekuguqukile kusiza ezitheni zabo-abaseKenani babe yiziqwaga ukwedlula abaseGibide, kodwa mhlawumbe babengela bucuku empini njengamaGibide.)

D. Funda kuManani 14:5-9.Ekupheleni siyabona ukuthi uMosi, u-Aroni loJodhuwa loKalebu bamele uNkulunkulu! Okwenza abantu balahlekelwa lokholo kwakuyini? (Ukwesaba.)
1. Khangela njalo uManani 14:9. Ukwesaba yikuhlamukela uNkulunkulu na?

E. Funda kuManani 14:10. Abantu bafuqwa yikwesaba kuphel na? (Ukwesaba kwabo kubenza bazonde, bathukuthele. Bafuna ukubulala umuntu njalo bakhulu ngokubetha ngamatshe uMosi, uAroni, uJoshuwa loKalebu.)
1. Usuka phi umcabango wokubethaa abathungameli benu kulo kubetha abasekenani?
a. Lokhu kwenza okungazwisisekiyo kuyenzakala na emabadleni?
2. Xoxa ngekoqathanisa imilo yokukholwa lempilo yokwesaba.

F. Funda kuNumber 14:11-12. UNkulunkulu ulungakhangela njani ulaka lokucasuka kwabantu bakhe? (Uthi abantu baveza ukudelela emndleni ache.)
1. Kulomuntu owake waveza ukukudelela? Uzwa njani? Usuku waveza ukudelela kuNkulunkulu ngoba ulokwesaba, lokuzonda lokucasuka?
a. Usuku waveza ukudelela kuNkulunkulu ngoba ulokwesaba, lokuzonda lokucasuka?

III. Ukunqotshwa

A. UMosi wabancengela abantu. Funda kuManani 14:20-25. Abantu bayakufumana na abakutholayo? (Funda kuManani 14:28. UNkulunkulu uyabanikeza abakudingayo.)
1. Kungabe kuyini okwenza ukwesaba kwabantukungumjabulisi uNkulunkulu? (Sebe bone amandla kaNkulunkulu ngokuphinda phindiweyo! Sebemhlamukele uNkulunkulu ngokuphinda phindiweyo.)
2. Uma ube unguKalebu, ungathi?

B. Funda kuManani 14:39-45. Sifunda zifundo bani zempilo lapha?

IV. Iminyaka engamatshumi amane esikhathini esilandelayo

A. Funda kuJohuwa 14:6-10. Ungayibona njani impilo yakho ngabe ubunguKalebu? Iminyaka engamatshumi amathathu letshiyagalo mbili ube uyisiqgili. Okwenyanga ezingamatshumi lanhlanu usehambweni lokungena ezweni lesithembiso. Ngemva kwalokhu iminyaka engamatshumi amane lanhlanu uphethe uyahamba enkangala.
1. Ubona ngani lokhu kukulungele?
2. Ubungalahlekelwa yikuzibamba kwakho?

B. Funda kuJoshuwa 14:11-12. Sokwenzakalani ekuzimiseleni kukaKalebu? (Kulokhe kuqinile njengakudala!)
1. Kungani uKalebu ecele “umhlaba osentaba?” (Lo yiwo umhlaba onzima ukunqoba ungakukhangela ngelihlo lenyama. Ama Anikhayiti babeyiziqwaga. Babelezigodlo eziqinileyo azakhiwe kahle.)
2. Iminyaka ilamandla bani phezu kwakho? Uma ulokhe usibamdala, ulokhe ukhangelane lempi ezinkulu phambi kwakho?
a. Funda Amahubo 92:12-15. UNkulunkulu uthembisani ebantwini abadala abakhangelele ukusebenza? (UNkulunkulu uthi bazahlala “beluhlanza njalo balamandla.” Lokhu kusivezela ukuthi ukulalela uNkulunkulu lokuhlala sisebenza kusiphathisa ukuthi sihlale sebatsha.)

C. Funda kuJJoshuwa 14:13-15. Uma iBhayibheli lisithi uJoshuwa wanikeza uKalebu iHeburoni (lapho okwakuhlala iziqwaga), kwakusebenza njani? UKalebu wathatha umhlaba wakhe (evunyelwe nguJoshuwa) endlini yomthungameli weziqwaga atshele umthungameli ukuthi okwamanje uselamandla lokuthi iziqwaga zasezisele lensuku ezingaatshumi amathathu ukuthi sisuke kulo umhlaba? (Hatshi, UKalebu kwakumele anqobe umhlaba ukuthi athathe umhlaba wabo. Babengahambi befuna.)
1. Usuke wacabanga ngempumela yempilo yakho. Ubona ngani uKalebu wayelamandla aphi ebantwini lapho besondela eKenani okwesibili? (Wayekhuthazekile! Umuntu “omdala” uthi “Nginikeze umhlaba wabantu abakhulu, njalo abesabekayo, ukuze sinqobe umhlaba wabo!”)

D. Funda kuBahluleli 1:9-13. Ubona ngani kungani uKalebu wakhethela indodakazi yakhe umyeni ngale indlela? (UKalebu wayeleminyaka engamatshumi amane eyalahlekayo ngoba kwaklabantu ababe ngenelisi ukuthemba uNkulunkulu. Wayengafuni ukuthi lokhu kube yinxenye yomdeni wakhe.)

E. Funda kuBahluleli 1:14-15. U-Acsah uyasuka lapho okuhlala khona uyise uya lapho okulomkakhe, u-othiniyeli. Ufuna u-othaniyeli enzeni? (Acele uyise ukuthi amnike insimu elamanzi.)
1. Ubona ngani kungani u-Othaniyeli engakwenzi lokhu? (ubona ngani kungakhanya njegobukhali. Ungumkhwenyana omutsha.)
2. Njengoba u-Acsah eephuma endlini kayise, uyehla embongolweni uza kuyise. Ukuziletha phansi yindlela yokuhlonipha. Ukhalebu kukhanya ufuna okuthize. Baba njengoba indodakazi yakho isuka ekhaya, uyacela imali na? (Ezinye izinto kaziguquki.)
3. Qathanisa okucelwa ngu-Acsah lalokho akutholayo. (Ucela umhalba olamanzi uKalebu umnikeza imithoba ephezulu lephansi. Umnika okwedlula akucelileyo.)
a. Kusivezelani lokhu ngeimo sika Kalebu.What does this show us about the character of Caleb?

F. Mngane, uyamethemba uNkulunkulu ngezikhathi zobunzima obukhulu? Usuke wakhangela impumela yempilo yakho, ikakhulu uma izinto zisiba nzima? Uzazimisela ukuba nguKalebu, umuntu owakhuthaza ukuba lokholo kuNkulunkulu, umuntu owazimisela ukwenzela uNkulunkulu okukhulu?

V. Iviki ezayo:UHana: Ukufunda ukuba ngumuntu.

Isifundo sokuqala Indaba lembali

(2 Timoti 3; 2 Samuyeli 12, Joshuwa 3, Bhluleli 17)

Copr. 2010, Bruce N. Cameron, J.D. Yonke imibhalo ivela ku-New International Version (NIV), copr. 1973, 1978, 1984 i-International Bible Society, ngaphandle umakuchaziwe. Imibhalo esuka ku-NIV isetshenziswe ngevumo ye- Zondervan Bible Publishers. Impendulo ezikhethiweyo zitholakala kuzigobholozi (). Uma usamukela lesi-Isifindo nge-email, kodwa sibesisilahleka ungasithola kule ikheli ye-web: http://www.GoBible.org. Thandazela ukuba uMoya Oyingcwele uvule ukuzwisisa kwakho ungakaqali ukufunda.

Isigeniso: Zibeke endaweni kaNkulunkulu. Cabanga ukuthi uqeda ukudala abantu, ube ufisa ukubanikeza indlela yokusebenza ngayo. Ubungalobani? Ijongo yakho ekulobeni ingabe iyini? Ungaba nikeza imithetho ethile? Ubungabatshela indaba ezimayelana lawe? Kule inxenye yomnyaka isifundo sethu simayelana labantu abangemuva kokwenzakalayo etestamenteni elidala. Yinxenye tyezidaba uNkulunkulu azisebenzisa ukuthi asitsehle ukuthi ufisa siphile njani. Kule iviki sicubungula injongo yedaba esikhulunywa nguNkulunkulu. Kasingeneni esifundweni sethu sifunde okunye!

I. Injongo zika Nkulunkulu

A. Funda kuTimothi 3:16-17. Ubona ngani ukuthi “uNkulunkulu waphefumulela” kutshoni?

1. Ucabangani okunye uma ucabanga ngomphefumulo kaNkulunkulu? (Funda kuGenesise 2:7- UNkulunkulu waphefumulela impilo ku-Adamu. UGenesise 1 ukhuluma ngoNkulunkulu ekhuluma umhlaba usibakhona. Kusobala ukuthi amandla kaNkulunkulu aseBhayibhelini.)

2. Ku 2 Timothi 3:16-17 kuvezwani ngenjongo kaNkulunkulu ngeBhayibheli? (Ukusilungiselela umsebenziu kaNkulunkulu.)
a. Sidinga kulungiselelwa bani? (Kumele sifundiswe, kumele siphathiswe, kumele siqondiswe njalo kumele sikhuzwe.)
(1) Usuke wacabanga ukuthi ukukhuzwa lokuqondiswa kukulungele? (Funda kuZaga 12:1. Uma sithanmda ukuqondiswa sithanda ulwazi. Uma singathandi ukuqondiswa siyiziwula.)

B. Funda kumaHeberu 4:12. Sithola luphi olunye usizo elizwini likaNkulunkulu? (Imibhalo eyehlukanisa konke okubi ezimpilweni zethu iveza imicabango yethu lokukhangela kwethu.)

C. Funda ku 2 Samuyeli 12:1-4. Umbona njani lubaba ocebileyo?

D. Funda ku 2 Samuyeli 12:5-6. UDavida wathini ngale indoda eyayicebile? (Ukuthi wayelungele ukufa!)

E. Funda ku 2 Samuyeli 12:7. Ubona ngani uDavida wayengafika ekuzwisiseni ngale indlea ngabe watshelwa nje imithetho?
1. Indaba yasiza njani ukuveza incekekza empilweni kaDavida iveze imicabango yakhe ngokuqotho lokubona kwakhe? (Uma ungayazi lindaba uNathaniyeli unikeza isifinyo sayo ku 2 Samuyeli 12:9-10.)

II. Imizila yendaba

A. Njengoba sibonile indaba iyasiza ukuthi sedlule lapha esizivikela khona iveze injongo zethu ezingalunganga ezesono. Zingaki indaba ezidlule emcabangweni wakho iviki zonke?
1. Kulo kwenza na lokhu lokuthi ufunde okungakanani? (Kakunjalo. Siyazibona izindaba yonke indawo. Uma sikhangele abantu sifunda indaba.)
2. Cabanga ngalapha obuthakathaka khona. Ubuthakathaka obujwayelekilyo, yibiqili, ukuziqakisa, ukunathembakali, ukuzinikela entweni ethile ngokwedlulisileyo. Uma ubona omunye umuntu engena enkingeni ngenxa yobuthakathaka olabo, okukhangela njani lokhu?
a. Kasithi ukhangelele ukuthi webe loba ungathembakali kunkosikazi wakho. Uyambona umuntu obotshelwe ukweba loba umdeni ucitheka ngenxa yokungathembakali. “Lindaba” ikufundisani? (Ikutshengisa ikusasa ungaqubekela phambili ukule indlela!Uma uhlakaniphile uzayeka lokhu uvikela inking kusasa.)

B. Funda kuJobe 1:1-3. Cabanga uhleli emlilweni omunye aqale o njalo opheleleyoukukhuluma le indaba. Khupha konke okwaziyo emcabangweni ngoJobe. Uyafisa ukuba nguJobe? (Uzwakala njengomuntu obusisiwey!)

C. Funda kuJobe 1:4-5. UJobe wayelomqondo ojani ebantwaneni bakhe? (Wayebathanda njalo ebanakekela. Wayekhathazekile ngenaphakade yabo.)

D. Funda kuJobe 1:6-8. Ubudlelwano phakathi nbuka Nkulunkulu lo sathani ungathi bunjani ngokufunda kula amavesi? (Kuloku lwisana. Usathane uyazikhukhumeza ngombuso wakhe. UNkulunkulu uyakhuluma ngomunye wabant bakhe abasembusweni kasathane.)
1. UJobe umkhanegela njani usathane loNkulunkulu? (UNkulunkulu uthi uJobe uyamesaba (hlonipha) uNkulunkulu njalo “uyamyeyisa” (zonda) usathane.)
a. Ungathi ngabe ubungusathane? (Ngubani othanda ukutshelwa ukuthi akathandwa?)

E. Funda kuJobe 1:9-12. Sithola cebo ban lapha? (Ukuthi uNkulunklu losathane baphakathi kokulwisana njalo uJobe uphakathi laphakath kwakho lokhu kulwisana.)

F. Funda kuJobe 1:18-19. Sithola liphi elinye icebo phakathi kwelikhulu? (Ukuthi umuntu obekhangelelwa phezulu nguye osezwisa usizi. Uzakuphendula njani? Ikusasa yakhe imi njani?)

G. Kungani uNkulunkulu esitshela lindaba?
1. Singafunda sifundo bani kule indaba?

III. Indlela engela siqiniselo

A. Funda kuJoshuwa 3:9. Singaphi embalini kaIsrayeli? (Sebesukile ebuqgilini eGibide, sebedlule enkangala, sebezangena ezweni lapho uNkulunkulu abathembise lona. Kuyisikhathi sokuqala katsha njalo esamathuba amakhulu.)

B. Funda kuJoshuwa 3:10. Yibuphi ubunzima lenhlupheko ezazi phambili? (Umhlaba ulabanye abantu abangakhangeleleanga ukusuka.)
1. UNkulunkulu uletha sizo bani kuloluhlupho? (UNkulunkulu uthi uza basusa kuleli izwe..)
a. Ubona ngani utshoni uNkulunkulu ngalokhu?> Engakwenza yena ngokwakhe?

C. Funda kuJoshuwa 3:11-17. Le yindaba yokuthi wonke u-Israyeli abone. Injongo yale indaba ingabe iyini?
1. Ithini le indaba ngoku susa abakule indawo emhlabanei lo? (Khangela njalo kuJoshuwa 3:11. Ubukhona bukaNkulunkulu bedlula imithetho yemvelo ngoba wayethngamela indlela. Okwakumele kwenziwe ngabapristi yikuthi bathungamele abantu balandele. Ngingagoqa ukuthi uNkulunkulu engabasusa abantu bale indawo “kulosizo” oluncane olusuka kimi.)
2. Isifundisani le indaba ngokholo luka Israyeli-mhlawumbe ebuthungameleni? (Abapristi babelesibindi sokungena “emagagasini” amazi!)

D. Funda kuBahluleli 17:1-2. Ucabangani ngoMika? (Ulisela. Wayesebela umama wakhe. Mhlawumbe wananzelela ukuthuka okwakusuka kumama wakhe welibuyisela isiliva.)
1. Nanzelela khathesi ukuthi umama uthi, “Nkosi busuisa, indodana yami.” Yiyo na into ongayitsho uma umntwana wakho etshontshe imali yakho? (Kawufuni ukuthuka indodana yakho- ngibona lokhu kukubeka lapho ongelasiqumo khona.)
2. Wayele siliva eligakanani umama? (Amakhulu angamatshumi lanye wesiliva.)
a. Funda kuBahluleli 16:4-6. Lumama ongabizwanga ngegama nguDiliyila? (Ukuhamba kwendaba lobuningi bemali kuveza ukuthi kungenzakala.)

E. Funda kubaHluleli 17:3-4. Umama lo ngumuntu othunganyelwa ngumoya? (Uma umbhalo usithi “Nkoosi” utsho ukuthi “uJehova.” Lumama wayefisa ukukhonza uThixo oqotho.)
1. Uhlupho lungabe luyini? (Funda kuEksodusi 20:4-6. UNkulunkulu wayekuvalile ukukhonza okunje.)

F. Funda kubaHluleli 17:5-6. Kutsho ukuthi uhlupho lungabe lungaphi? (Uma sifunda kwabaseRoma 13 ezifundweni zethu ezedlulileyo, sifunde ukuthi uNkulunkulu nguye obeka amandla wonke. UIsirayeli wayengela Nkosi. Abantu babesenza ababekubona kungcono. Kukhanya njalo, lokhukwakulngela lokuncane ukuzwisisa intando kaNkulunkulu.)

G. Lokhu kusifundisa ni ngobuthungameli bebandla?
1. Kusifundisani ngendlela u-Israyeli owayesiyethethe? (Baqalisa be chapha umfula wase Jorodani ngokukholwa. Khathesi basebe sukile endleleni kaNkulunkulu baze babona ngani izithiozo zesiliva kwakuyiyo indlela engcono yokukhonza uNkulunkulu..)
2. Funda kubaHluleli 8:27. UGdiyoni wayengomunye okhulu empini kaNkulunkulu. Sibonani lapha? (Ukuthi sephazamisa ukukhonzwa kukaNkulunkulu weqiniso.)
a. Kusifundisani thina lokhu? (Ukuthi amaqhawe amakhulu lawo engalahleka. Kumele sihlale sinanzelela siqaphele intando kaNkulunkulu.)

H. Mngane, uzakuyaphambili ufundenathi lapho sifunda indaba uNkulunkulu asinike zona eTestamenteni elidala??

IV. Iviki ezayo: UKalebu : Ukuphila lommthwao

Isifundo setshumi lantathu Okuseleyo yikucasisa

(KwabaseRoma 14-16)

Copr. 2010, Bruce N. Cameron, J.D. Yonke imibhalo ivela ku-New International Version (NIV), copr. 1973, 1978, 1984 i-International Bible Society, ngaphandle umakuchaziwe. Imibhalo esuka ku-NIV isetshenziswe ngevumo ye- Zondervan Bible Publishers. Impendulo ezikhethiweyo zitholakala kuzigobholozi (). Uma usamukela lesi-Isifindo nge-email, kodwa sibesisilahleka ungasithola kule ikheli ye-web: http://www.GoBible.org. Thandazela ukuba uMoya Oyingcwele uvule ukuzwisisa kwakho ungakaqali ukufunda.

Isigeniso: Sesifikele emaphethelweni esifundo sakwabaseRoma njalo ngiadana. Ukuxoxa okuhle okungakanani esibe akho ngokusindiswa kwethu!Singifunde okuningi ngentando kaNkulunkulu, uma ube ulami ngiyathemba ukuthi wena lawe, uyenelisele ukukhula kule indaba ebaluleke kangaka. Kule iviki sifunda ngokuthi kusizani ukuba ngumzenzisi? Ngizakwekela uzikhethele kulokhu. Kasingeneni esifundweni seBhayibheli sizwe ukuthi singafundani!

I. Abadla imibida lalabo abagcina iSabatha

A. Funda kwabaseROma 14:1-4. Ukudla imibida kulani lokwenza lokukholwa? Ngdle imibida okweminyaka engamatsumi emingi! Ukholo lwami selwenziwe lwabalula (loba inhliziyo mai iqinisiwe) ngenxa yalokhu?
1. Funda kwabaseKorinte 10:8-21. Lungaphi lapha udaba? (Loba laba abadla inyama enikelwe ezithixweni banikeza udumo emadimonini.)
2. Impendulo kaPawule siyayithola kokulandleyo. Funda kwbaseKorinte 10:23-24. Ugoqani ngalokho okucathwanga unguPawule ngenyama enikelwe ezithixweni? (Ingavumeleka kodwa kayisizi.)
3. Kasiyeni phambili sifunde kwabaseKorinte 10:25-29. Impendulo kaPawule emaphethelweni ithini? (Ungazikhathazi ngayo ngaphandle kube lomuntu ozayi qala lindaba.)

B. Manje silokuzwisisa okungcono ngale indaba yemibida, uthini uPawule kulabo abacabanga ukuthi uNkulunkulu akanaki (loba uyanaka) ukuthi kulendaba yokudla imibida ukuze kuvikelwe ukudla inyama enikelwe ezithixweni? (UPawule usitshela ukuthi le ngenye (phakathi kwezinye) “indaba ezingela kuvumelana,” (kwabaseRoma 14:1) lokuthi amaKrestu kakumela bengene ukuphikisaneni ngazo loba be sole labo abavumelana lakho.)

C. Funda kwabaseRoma 14:5-6. UPawule ukhuluma ngosuka esiyangalo enkozeweni? Le yindaba “elokuphikisana” efana lokudla imibida? Kutsho na ukuthi kakulandingeko yokuya enkozweni ngosuku oluthile? Kungalunga umasingahlananela labangane bethu ngolwesihlanu?
1. Funda kwabaseHeberu 10:25. Kungani amaKrestu kuthiwa kakumelanga bengalibali ukuhlanganela labanye uma usuku olothile lungabalulekanga? (Abacazayo abaningi abafana labo Barnes, Adam Clark; Jameison, Fausset loBrown; loMatthew Henry bathibona (njalo ngiyavumelwana labo) ukuthi kakukhlunywa ngosuku lweviki lokukhonza. Kodwa uPawule ukhuluma ngamadili amaSabatha ayesenziwa esiJudeni. AmaJuda bakhula besiya kule imidlalo kodwa ezizweni kabazange. Njikelele amadili la agcwaliswa kuKrestu, yikho ke ukuwenza kwakuyikuzikhethela nje.)
2. Funda kuIsaya 66:22-23. Kutshoni lokhu ngeSabatha leviki ngeviki? Sizakuya phambili sisiba lenxenye emaSabatheni aseZulwini! Funda ukuthi uthini uBarnes ngale ivesi “Kakungeke kube lokukhona uNkulunkulu okunaphakade, loba inkolo enaphakade emhlabeni iSabatha lingekho; … [loba amadili amaJuda aye] yenziwe abayinxenye yemithetho, umthetho owawukhuluma ngohlonipha iSabatha wawu yinxenye yemithetho elitshumi njengengomlandu onaphakade” Ngiyavumelana lakho.)

II. Ukubekezela labazenzisi

A. Funda kwabaseRoma 14:7-12. Yikuphi okumele kusihluphe euhambeni kwethu njengamaKrestuuma kusiza ekulalelelni lamaKrestu amanye? (Ukusinda kwethu! EKupheleni, sizakwahlulelwa nguNkulunkulu, hatshi omunye lomunye. Yikho ke ukwahlulelana ezintweni ezingela kuvunyelwana yikucitha isikhathi – njalo kuphazamisa umzimba wobuKrestu.)

B. Funda kwabaseRoma 14:13-14. Injongo yethu kumeke ibe yini sikhangelane lamanye amaKrestu abaphikisana lathi ezintweni ezilokuphikisana phakathi? (Ungaqali uhlupho oluzabenza bengahlali enkozweni!)
1. Kuyenzakala na ukuthi into ethile eyisono kumye ingabi yisono komunye? (Yebo. UPawule uthi yena kacabangi ukuthi ukudla ukudla okuthile yisono. Kodwa uma udla umubida ebona kuyisono, kuye lo umntu kuyisono.)

C. Funda kwabaseRoma 14:15-18. Uthini uPawule ngabazenzisi-abantu abafihla ezinye izinto abazenzayo? (Uma sibona okuthile kulungile (ukudla inyama njengomzekeliso), sidle inyama phambi kwalo odla imibida (obuna ngani inyama kayilunganga), kasitshengisi uthando. UPawule uthi kumele singakwezi lokhu.)

D. Kasilobeni ukuthi uthini uPawule ngezinto lezo ezinemibuzo:
1. Ungabakhangeleli phansi labo abangavumelani lawe;
2. Ungabehluleli labo obona ngani kabalazimiso eziqondileyo;
3. Isimiso somuntu omunye kasingeke sifane komunye; njalo,
4. Uma ulesimiso esitshiyeneyo ungakweze phambi kwalabo abangaka zwisis imithetho emithathu ephezulu!

E. Funda kwabaseRoma 14:19-20. Silenjongo ezibalulekileyo ukwedlula ezinye na? (Yebo. Ukuthula lokukhuthaza amanye amalunga ebandle yiyona injongo yethu. Ukuba lesimiso esiqondileyo ekudleni, kubalulekile, ijongo ecane okumele inikeze indawo ejongweni enkulu.)

F. Funda kwabaseRoma 14:21-22. Uma ungumntu olungileyo odla inyama unatha lewayini ungabizwa ukuthi wenzeni? (Ubizelwa ukuthi ukugcine wena lokhu. UPawule uyakhuthaza ubuzenzisi obuthile. Uma kubangela omunye umKrstu ukuthi alahlekelwe lokhulo kumele ukwekele.)

G. Funda kwabaseRoma 14:23. Ijongo yokuvumelana ledlela ezehlukeneyo kwezeBhayibheli kungabe kuyini? (Khumbula ukuthi UPawule uqala inxoxo yakhe ngokuthi lezizindaba “ezilokuphikasana.” Isihluthulelo empilweni yikuzibuza ukuthi siphila ngokuthunganyelwa nguMoya Oyingcwele. Impilo yethu yokoMoya, ukuhamba kwethu kwesiKrestu kuyakhula. UPawule uthi umKrestu okhulileyo ekukholweni kwakhe uyananzelela ukuthi inyama enikelwe ezithixweni kayitsho lutho. Kodwa uMoya uze ukuthungamele kwesinye isigaba sokholo kumele wenza okuzwisisayo ngaleso isikhathi.)

III. Icele lothando

A. Funda kwabaseRoma 15:1-3. Uthando lokuzinikela Kulani lokwenza lokubekezelela labo abalokukholwa okungaqinanga? (Njengoba uJesu wanikela elakhe ilungelo, lathi kumele siguqule kancane ukukhululeka kwethu ekukholweni ukuze labo abangamaKrestu abadinga amandla abaseduze lathi bawathole.)
1. UJeus wanikela waphi amalungelo? (Ilungelo lokuphila njengoNkulunkulu, ilungelo lokungahlukuluzwa, ilungelo lokunganikezw icala elingasilakhe lokujeziswa okungasikwakhe. Ilungelo lokungabulawa ngecala angalenzanga-ikutsho amanye wawo.)

B. Funda kwabaseRoma 15:4. Ubizo lukaPawule lokuthi kumele sinikele amalungelo ethu ezintweni ezilokuphikisana kuqathaniswa njani lamalungelo awanikelayo ujesu? (Upawule usitshela ukuthi imbali isitshela ukuthi kukhona okungaqinisa ithemba lethu.Okuncane esikunikelayo kuqathanisana njani lalokhu iNkosi yethu eyakunikelayo ngenxa yothando lwakhe kithi.)

C. Funda kwabaseRoma 15:5-7. UNkulunkulu ekwamukela wena, wawu ngalankinga ngezinto ezilokuphikisana? (Ngibona ngani upawule usedlulisile inxoxo yakhe yezinto lezo ezilempikisano.)
1. Injongo kapawule ikhanya ngani iyini kithi? (Ijongo yikunika udumo kuNkulunkulu. Kasikwenzi kahle lokhu uma silokwahlukanisana. “Umoya waokubambana” phakathi kwabakholwayo yiyo indlela enhle yokunikeza udumo kuNkulunkulu.)

D. Singakwenza, ngamandla avela kuNkulunkulu, ukuthi sibambe imizwa yethu evela masinya. Senzani ngamanye amaKrestu alethu ukwehlukana kwabantu? (Funda kwabaseRoma 16:17-18. UPawule uthi sikunanzelele sikuvikele.)
1. UPawule uthini kungabe kuyini efuqa labo abaletha ukwehlukana? (“Inkanuko zabo” UPawule kakhulumi ukuthi lezinkanuko zingabe ziyini, kodwa ukuzithanda, ukuziqakisa, lokuthanda ukulwisana kuyeza enqondweni.)

E. Funda kwabaseRoma 16:25-27. Mngane, sesifundile ukuthi kungani, ngaye ujesu. Sisindiswa ngomusa kuphela. Uma ungakasenzi isiqumo sokwethemba kuJesu ngodaba losindiso lwakho ungakwenza lokhu manje? Sifundile ukuthi labo asebesindisiwe kumele baphile ngokufanayo. Uma usuchaphile waya ekusindisweni ungenza isiqumo sokuthi nsukuzonke uphile impilo ethunganyelwa ngumoya oyingcwele? Impilo eletha udumo kuNkulunkulu?

IV. Iviki ezato: Siqala isifundo esitsha esimayelana labantu ababaululekileyo eTestamenteni elidala Bhayibhelini.

Isifundo setshumi lambili Uthando lomthetho

Isifundo setshumi lambili Uthando lomthetho
(KwabaseRoma 12 & 13)

Copr. 2010, Bruce N. Cameron, J.D. Yonke imibhalo ivela ku-New International Version (NIV), copr. 1973, 1978, 1984 i-International Bible Society, ngaphandle umakuchaziwe. Imibhalo esuka ku-NIV isetshenziswe ngevumo ye- Zondervan Bible Publishers. Impendulo ezikhethiweyo zitholakala kuzigobholozi (). Uma usamukela lesi-Isifindo nge-email, kodwa sibesisilahleka ungasithola kule ikheli ye-web: http://www.GoBible.org. Thandazela ukuba uMoya Oyingcwele uvule ukuzwisisa kwakho ungakaqali ukufunda.

Isigeniso: Uzizwa ungela moya? Besesenza isifundo esidinga amandla enqondo zethu! Senelisile ukuthi sifunde ngenxoxo kaPawule ezima njalo enhle ngodaba olulula- ukusidiswa ngomusa hatshi ngemisebenzi. AmaKrestu amanengi baphelela lapha. Kumele siphefumule siyephambili sazi ukuthi uthini uPawule nokuthi umKrestu ophila phakathi kokungakholwa kumele aphile njani. Phefumula kakhulu: kasingene esifundweni sethu seBhayibheli sifunde okunye okuningi!

I. Umnikelo ophilayo

A. Funda kwabaseRoma 12:1. UPawule uqala ngebala elithi “yikho ke” okuhambelana lokuthi kumele sinikeze imizimba yethu njengetempele eliphilayo? (Sisanda ukufunda ukuthi impilo lokufa kukaJesu enxenyeni yethu kwanikeza njani abakholwayo ithuba lokungena emzulwini. “Yikho ke” njengoba uJesu wasifela kumele sinikele imizimba yethu njengomnikelo kuNkulunkulu.)

1. Kutsho ukuthi kumele sife na? (“Ukuphila” yilo ibala elibalulekileyo lapha. Kakuding ukuthi sifele izono zethu njengoJesu. Ngeqiniso, wasivikela ekufeni inaphakade. Thina kumele samkele lokhu kufa ngokumphilela. Abacaza okutshiwo liBhayibheli bayasitshela ukuthi ibala elithi “umnikelo” lalisetshenziswa esiJudeni ukutsho ukuthi “ukudumisa loba impilo yokukhonza.” UPawule usibizela ukuthi siphile impilo ehambelana lomnikelo kaJesu ngenxa yethu.)

B. Funda kwabaseRoma 12:2. Yiphi “indlela yomhlaba?” (UPawule uyasitshela ukuthi uNkulunkulu angakufuniyo yikuthi silandele umhlaba. Kakumelanga sibe lezenzo lemizwa efana leyomhlaba.)
1. Uma umbhalo ukhuluma “ngokulandela,” “ukuguqula,” “inqondo,”lokhu kuzwakala ngani yikunikela imizimba yethu loba inqondo zethu? (Izenzo ziqala ngokucabanga. Kungabe siguqulwa sibe ngokungcono ngokuguqulwa kwenqondo zethu loba silandela umhlaba.)
a. Kasikhangeleni okunye eduze. Ubona ngani kutshoni ukuvuselela inqondo zethu? (UPawule usibizela ukuthi sisebenzise ubuchopho bethu ekuphileni kwethu kwansukuzonke siphilela uJesu. Njengoba esibizele ukuthi siphile impilo ethunganyelwa ngumoya (Kwabase Roma 8:5), imicabango yethu kumele iguqulwe ngamandla kamoya oyingcwele.)
2. Singa “nambhitha” njani ukuthi kumele siphile njani? (Inqondo ethunganyelwa ngumoya oyingcwele izenelisa ukubona ukuthi okulungileyo lokunganlunganga yikuphi.)

a. Kukhanya kusobala lokhu empilweni yakho?
b. Ubona ngani izono ezingingi zisuka kuphi? (Ngingathi yibumina loba “ukuziqakisa.”)
(1) Ubumina bungaphila uma ungumnikelo ophilayo? (UPawule ungena endaweni ezilehlupho esiKrestwini kokulandelayo.)

II. Zinikele kokukodwa: Ukuzehlisa

A. Funda kwabase Roma 12:3. Yindaba lapho inqondo yakho okumele iguqulwe khona le? (Kujwayelekile eMelika ukuthi umuntu abe nemoto elenombolo eziligama lakhe. Njengomzekeliso “BNC 1.” Umutsho ojwayelekileyo ngothi “khangela inombolo yokuqala.” Ngingowokuqala yiwo umqondo womhlaba.)
1. Uma ukubaluleka kwethu kukhangela ngokuthi “ukukholwa kwethu kungakanani,” kutsho na ukuthi uma nginokukholwa okukhulu ngibaluleke kakhulu? (Mhlawumbe. Okusobala, UPawule uthi ukuzehlisa kukhula lokukholwa. Singaba lokukholwa okukhulu, Siyenelisa ukuzwisisa ukubaluleka kwethu.)

B. Funda kwabase Roma 12:4-8. Kusifundisani lokhu ngomsebenzi wethu ebandleni? (Yini oyenelisayo wena (bana qotho njalo utsho iqiniso)ukuyenza kahle? Uma kunjalo cela ukwenza lokhu enkozweni.)
1. Kasingalahlekelwa yinjongo ngokukhangela izihlahla. Esikufundiswa nguPawule yinxenye yokwenzakala ngemva kokusinda kuNkulunkulu? (Ukuba leenxenye lalabo abakholwayo kubalulekile esiKrestwini. Lokhu kukhuluma njalo ngohlupho lobumina.)

III. Ukuzinikela kwesibili: Uthando

A. Funda kwabaseRoma 12:9-13. Yonke into elandela umyalo othi “ithando kumele lube qotho,” ukucasisa ukuthi lokhu kutsho kubalulekile?
1. Ngiyake ngibone okunanyathiselwayo “Ukuzonda kakusinxenye yomdeni.” Okunye kuthi “AmaKrestu kakumelanga azonde labo abalala mhlobo munye.” Ubona ngani utshoni uPawule uma esithi AmaKrestu “kumele azonde okubi?” Ukuzonda ngenye yezinto ezenziwa emdenini?
a. Mhlawumbe ungathi yindlela yokucasisa engaba luhlupho, Incwadi ecasisayo ithi yona “ukuzonda kakhulu” loba “ukungathandi” ngezinye zezindlela zokucaza ibala lesiGiriki elisetshenziswa lapha. Singathola umuntu olenxenye esonweni,kumele
b. Loba lokhu kungakhuluma ngobubi ezimpilweni zethu hatshi ezimpilweni zabanye? (UBarnes oloba ngokumayelana leBhayibheli uthi “ukuzonda” kutsho ukuthi kumele sisuke ebubini-hatshi ububi njejikelele, kodwa ububi lokungabilomusa. Kulokuthi umuntu azodwe ngoba usesonweni, kumele sisuke ekubeni lomona lokungabi lomusa kwabanye.)
c. Uthando oluqotho lungahlala emzimbeni ofanyo lalo olomona? (Lumbuzo uqinisa umcabango okhulunywa ngawo nguPawule ekuzodeni isono esisempilweni.)
2. Ungazinamathisela njani kokuhle? (Ngomcabango onamathelane loMoya Ongcwele!)

B. Funda kwabase Roma 12:14-18 laku Johane 15:18-19. UJesu utsho njani ukuthi umhlaba ungasithanda kuphela umasinokuthula lomuntu wonke? (Isihluthulelo sikubaseRoma 18:18, lapho uPawule asifundisa khona ukuthi kasingeke siwuqondise umhlaba, kodwa singakwenza (loMoya Oyingcwele) siziqondise thina. Kuze kuba lalpho okuzakuphendukela khona . Uphile ngokuthula lomuntu wonke, siphile ngokuthula labantu bonke-ngitsho labamngalunga.)

C. Funda kwabaseRoma 12:19-21. Indlela kaNkulunkulu yokuphila ngokuthula yiyiphi? (Incwadi zomhlaba lokubonwa bonwayo kunqoba ububi ngamandla amakhulu. IsiKrestu sisifundisa ukuthi sinqobe okubi ngokuhle.)
1. Longumthetho kahulumende njalo labantu munye ngamunye? (KwabaseRoma 13:3-5 uthi kakunjalo.)

IV. Umnikelo wesithathu: Beka eceleni ukulwa

A. Funda kwabaseRoma 13:1-5. Waye nguhulumnde onjani umbuso wase Roma? (Babelemithetho imibi kakhulu, njengababusi.)
1. UPawuel unikeza sizatho bani sokuthi kumele abantu bezinikele kubabusi? (Ukujeziswa lonembeza)
a. Ukujeziswa kukhanya kukuhle, kuyikuxwaya okuhle okubambekayo. Kodwa, kungani uNkulunkulu (unembeza) ebeka abathungamele ababi? (Kangiboni ukuthi uNkulunkulu uvumelana lombuso omubi-loba ubuthungamele obuthile obubi. Kodwa uNkulunkulu uqinisa umcabango somphakathi ohlelekileyo. AmaKrestu kumele babe yinxenye yomphakathi ohlelekileyo.)
b. Uma unkulunkulu ebeka isandla sakhe, amaKrestu balomlandu bani embangazweni?
(1) Uma kwabaseRoma 13:1 ungifundisa ukuthi ababusi “babekwa nguNkulunkulu,” kumele ngibezinyawo lezandla zika Nkulunkulu okungakanani kulo umsebenzi?
(a) Kwenza umehluko uma uphila embusweni ozibusyo? (Yebo. Uma kungenjalo unguhlamuki.)

B. Funda kwabaseRoma 13:6-7. Kungakhethelekile ukuthi usekela luphi uhlangothi lwezombangazwe, kulokudelela okukhulu okutshengiswa umogamele wemelika okhona manje lalo owedluleyo. Kumele umKrestu ahloniphe umongameli angamthandiyo? (UPawule ukhuluma ngababusi. Yikhoke kumele simtshengise ukuhlonipha umongameli-loba sifuna ukuba yizandla zikaNkulunkulu ekumkhipheni esikhundleni!)

C. Funda kwabaseRoma 13:8-10. Imithetho elitshumi ifile na? (Hatshi! UPawule uqla ngomqondo wokuthi sinikele impilo zethu njengomnikelo ophilayo. Uthando siyafunda, lophambeni lobumina. Manje uPawule usivezela ukuthi uthando lungaphansi kwemithetho elitshumi “loba lawuphi umthetho ongabakhona..”)

D. Funda kwabaseRoma 13:11-14. Yisiphi isikhathi sokunikela “izenzo zobumnyama” ongafisi ukuthi abanye bazi ngazo? (Manje!))

E. UPawule, othungamelayo ekukhulumen ngokulunga ngkukholwa, ukthi esikwenzayo kubalulekile kakhulu kuNkulunkulu. Mngane uzazimisela lamhlanje ukuthi uzazinikela umzimba lenqondo emandleni kaMoya Oyingcwele ukuze ulalele uNkulunkulu?

V. Iviki ezayo: Konke okuseleyo yikucaza.